19. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitse end õela kolleegi eest

Õelate naiste käitumine võib olla nii salakaval või libe, et sageli on raske öelda, kas nad on su tõesti sihikule võtnud või oled lihtsalt liiga tundlik.

“Sind valdavad kõhedakstegevad tunded: kord oled segaduses, siis lõbus, kord tunned kurnatust, siis viha,” kirjutab Austraalia psühholoog Meredith Fuller Äripäeva

raamatuklubis ilmunud raamatus “Õelad tüdrukud”.

Fulleri raamat võtab luubi alla õelate naiste käitumise tööl. Esimene kokkupuude õelate tüdrukutega on paljudel naistel olnud koolipõlves. Ehk olid ise mõne pahatahtliku tüdruku käitumise ohver, võib-olla märkasid populaarsete tüdrukute õelust ebapopulaarsete suhtes. Mõned neist õelatest tüdrukutest kasvavad sellisest käitumisest välja, teised sirguvad suureks, lähevad tööle ja võtavad oma vastiku käitumise sinna kaasa. Seega on suur tõenäosus, et töökohal minevikuhaavad veritsema hakkavad ja halvad mälestused vägisi pinnale kerkivad.

Ka Eesti organisatsioonide naistöötajate hulgas võib mõningatel juhtudel leiduda sääraseid, kes kolleegidel elu raskeks teevad.

Salongiketi Salon+ juht Helena Lõhmus leiab, et õeluse ja üleoleku abil teiste kulul end välja elavad naiskolleegid pole sugugi vaid fantaasia vili. “Ilmselt sõltub meie endi meeleolust ja emotsionaalsest tugevusest, kui palju laseme sedasorti kolleegidel end hakkida,” usub ta. “Mulle tundub, et õelutsemine on sageli enesekaitse võimaliku, aga enamasti olematu vastaspoole rünnaku eest. Olen märganud, et andekus või tugevus ühes või teises oskuses käib sageli käsikäes arrogantsuse ja sarkastilisusega teiste aadressil, kes on või püüavad jõuda tööalaselt samale tasemele.”

Lõhmus märgib, et õelutsev arrogant ei talu enda kõrval samal heal tasemel töötajat, kartes teda kui ohtlikku konkurenti. “Samas võib ta sildistada hävitava hinnanguga juba eos ka need kolleegid, kelle õpi- või arenguvõime teistest veidi aeglasem on,” ütleb ta. “Arrogant ei talu ei konkurentsi ega ka tema arvates liiga aeglases tempos arenejaid.”

Suhted sellise kolleegiga päädivad Lõhmuse sõnul enamasti kahel tasemel. Ühed, kes teda kardavad, peljates tegelikult tema õelust, püüavad vältida konflikte ega julge õelutsejale vastu hakata. “Teine grupp inimesi aga üritab õelutsejale

tõestada, et ollakse isiksus oma tugevuste ja nõrkustega, ja astub kriitilisele õelutsemisele vastu,” märgib Lõhmus. “Tihti sünnib arrogandil selle grupiga konflikte, mida kõrvalseisja lahendama peab.”

Valjuhäälne käsutaja

Isiklik kogemus on Lõhmusel ka naiskolleegiga, kes juhtis väikest tiimi ja kelle juhtimisstiili järgi võrdus olulise eesmärgi saavutamine võimalikult kõvahäälse selgitustevaba käsklusega ülesanne täita.

“Ka tema puhul jagunes tiimikaaslaste käitumine kaheks: vaikselt ja ennast säästes edasi töötamiseks ja vastuseisuks,” räägib ta. “Oma sõna ütlejatel oli valida kas sunnitud lahkumine või üsna sagedased konfliktid.” Lõhmus lisab, et olukord lahenes selle töötaja lahkumisega ettevõttest. Ta kinnitab, et sai olulise õppetunni – töötajatega tuleb hoida vahetut kontakti ja keskastme juhi kompetentsuse hindamiseks teha muu hulgas töötajatega vestlusi ja tagasisideuuringuid.

Lõhmus usub, et võimuiha, kiire arengu soov ja arrogantsus käivad sageli käsikäes. “Aga loomulikult on kordades rohkem näiteid andekatest naiskolleegidest, kelle jaoks on asjatundlikkus ja põhjalikud teadmised asjad, mida teistega jagada kolleege innustades ja tunnustades,” on ta siiski veendunud. “On üsna stereotüüpne arvamus, et naiste kollektiivis on raskem isiksustel omavahel hakkama saada ja naiste vahel on õelutsemist palju, mehed justkui tasakaalustaks olukorda. Ilmselt on mingil määral selles tõetera, aga üsna kindlasti leiavad õelutseda tahtjad omale sooja koha ka segaseltskonnas.”

Konfliktsus soost ei sõltu

ASi Selver suhtekorraldusjuht Annika Vilu ütleb, et kuigi neil on tööl valdavalt naised, ei ole ta siiski kuulnud, et sellelt pinnalt oleks muresid tekkinud. “Inimesed ja iseloomud on erinevad. Konfliktseks võivad osutuda nii naised kui ka mehed,”

leiab ta. “Seetõttu ongi oluline juba värbamisel peale tööalaste teadmiste-oskuste pöörata tähelepanu isikuomadustele ning võimalikule sobitumisele tulevaste kolleegidega.”

Stereotüüpne vale

Powerhouse OÜ juhataja ja konsultant Janek Mäggi ei usu samuti, et naised on tigedamad kui mehed või vastupidi. “Soolised erinevused muidugi on, kuid kui kõik komponendid ühte purki valada, siis kogus on sama, kuigi maitse ja värv erinev,” leiab ta. “Siiski on kujunenud kindel stereotüüp, et naised on õelad, tigedad ja kurjad – mõned neist, kes tahavad karjääri teha.”

Peamiselt tuleneb see Mäggi arvates sellest, et mehed, kes karjääriredelil ronivad, teevad seda teisel põhjusel kui naised. “Mehed on tihti pereinimesed, kes ei pea üleval mitte ainult naist, vaid lapsi ja võib-olla ka vanemaid. Nad on inimesed, kes jagavad,” ütleb ta. “Naised, kes karjääri teevad, on enesekesksemad. Kui sul ei ole kedagi, kes sind ülal peab, tuleb endal võidelda.”

Mäggi märgib, et tema kogemus näitab, et organisatsioon toimib kõige paremini, kui valitseb sooline tasakaal – ei ole hea ei liiga palju mehi ega liiga palju naisi. Laias laastus on naised tema arvates siiski virgemad ja tahavad saavutada, mehed aga laisemad ja mugavamad.

Autor: Tiive Murdoja, Ketlin Rauk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700