Autor: Aira Tammemäe • 12. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti juhtide tase on masendavalt nõrk

Eelmisel nädalal sattusin kolme Eesti juhi vestlusringi. Jutt veeres küsimuse ümber, missugused on hetkel äriorganisatsioonides teravamad probleemid. Kõlama jäi mõte, et juhtimise ja juhtide tase on masendavalt nõrk.

Kõigepealt üritavad juhid täita korraga nii juhi kui spetsialisti rolli. Mõneti on siin põhjuseks üldine arvamus, et juhid on muiduleivasööjad ja nende olemasolu kurjast. Vaadake kas või sõnavõtte kommentaaariumides. Ajalooline sundmõtlemine? Kui püüda ühekorraga tõestada oma metsatalu peremehe juuri, kes ikka ise kartuli mulda pani, ning teisalt sulanduda Euroopa suurrahvaste ajaloolisesesse juhtimismudelisse  on tulemus kesine mõlemas rollis. Ei oska me juhid olla ega juhi tööd hinnata.

See, mis praegu organisatsioonides toimub, on ühtaegu imetlusväärne ja õõvastav.  Juhid, eriti keskastme positsioonil, on killustatud kümnete ülesannetega. Inimesi on tööle võetud (või jäetud) nii vähe kui võimalik ja kes muu kui juht peaks puuduolevate töö ära tegema. Juhtide tööpäevad lõpevad hilistel õhtutundidel, meilidele vastatakse nädalavahetusel, siis leitakse ka heal juhul aeg arendusprojektideks ja toimuva sünteesimiseks.  Kuhu jääb selles rabelemise tsüklis enesearendus juhina?  Kuhu jääb vaatlemine ja kuulamine ehk siis inimene, kelle pärast juhte eelkõige vaja on?

Vestlusringis tuli välja huvitav mõte. Me kõik teame, mida juhilt oodatakse ja kuidas peaks õigesti toimetama, näiteks kas või nõupidamisi läbi viima või projekte juhtima, aga ometi teeme tegelikult kõike valesti. Lihtsalt ei ole aega õigesti teha. Selles meeletus tempos kipub süsteem ise dikteerima, mis ja kuidas. See omakorda tekitab juhtides valusa vastuolu: tean, aga teha ei suuda.

Mõnevõrra eristuvad ühtlasest hallist juhtide massist need, kes õppinud või töötanud juhina mujal. Visioon on selgem ja julgem. Paraku saavad neist üsna kiiresti tippjuhid. Keskastmejuhid kõiguvad endiselt kartulipõllu ja kupjapiitsa valikute vahel. Muidu ei oska ju oma eksistentsi õigustada.

Eestis ei osata väärtustada horisontaalset karjääri. Seetõttu pürgib juhipositsioonile hordide viisi inimesi, kes juhiks ei sobi ja sageli ka ise juhid olla ei tahagi. Aga teisi võimalusi ei ole. Kui nüüd kõrvale jätta mõned erandid, näiteks infotehnoloogia valdkonna spetsialistid ja müügitöötajad,  on ainus võimalus suuremate hüvede saamiseks juhiks hakata. Eesti on täis juhte, kes lihtsalt ei tohiks juhid olla.

Üks tore näide jäi ka kõlama. Mees istub bussipeatuses ja vaatleb. Midagi konkreetset ei tee. Vahel ajab paar sõna bussi ootavate inimestega juttu, räägib mõne loo. Kui tema käest päeva lõpus küsida, mis toimus, oskab ta tõenäosuselt üsna hästi toimunut kirjeldada, näiteks rääkida inimestest, bussidest, sõidugraafikutest. Tal on ülevaade, mis on meie ühistranspordis hästi ja halvasti, mida tuleks muuta ja kes on need inimesed seal bussipeatuses. Aga Suur Isa jälgib seda meest. Mis välja paistab? Muiduleivasööja! Midagi kasulikku ei tee, istub päevad läbi ja molutab niisama, selle asemel et midagi luua või müüa. Mõeldud, tehtud. Annab mehele bussipiletid, et näe, müü neid, midagigi kasu sinust. Mees hakkabki pileteid müüma. Sellest sõltub tema töötasu. Antakse lubadus, et kui hästi müüd, saad varsti ametikõrgendust ja pääsed juba bussi pileteid müüma. Mees rabeleb ihu ja hingega, sest ikka on tore vihma käest sooja bussi pääseda. Kui nüüd selle mehe käest küsida, mis päeva jooksul bussipeatuses toimus, ei oska ta tõenäoliselt midagi kosta. Ütleb, mitu piletit ta päeva jooksul müüs. Enne oli see mees hea juht, aga kui hakkas konkreetset tulu genereerima, muutus tavaliseks spetsialistiks.

Eesti juhtide tase on nõrk. Osa neist ei sobi juhiks, aga on juhiks ahvatletud. Paljudel juhtudel oodatakse juhtidelt täiesti valesid asju või kisutakse inimene tükkideks. Tõelist juhirolli võtmast segab liialt kasumile orienteeritud mõtlemine. Masendav.

 

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700