Autor: Hanna Jõgi • 1. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3 viga, mida töötajate tagasiside-uuringu tegemisel vältida

Foto: pixabay.com
Iga töötajaid väärtustava ettevõtte või organisatsiooni jaoks on nende enda inimeste mõtted ja arvamused oluliseks sisendiks hindamaks oma tegevuse edukust. Mida enam kasvab töötajate arv, seda suuremaks muutub ka väljakutse tagasiside kogumise osas ning sageli kerkib siis päevakorda tagasiside-uuring. Personalijuhtimise konsultant Hanna Jõgi on kirja pannud kolm suuremat viga, mida uuringu korraldamisel vältida.

Ära tee tagasiside-uuringut lihtsalt tegemise pärast

Kõige olulisem: ole kindel, et sa tahad seda tagasisidet! Vahel tundub personalijuhtidele ahvatlev võimalus aru saada, mida tema inimesed mõtlevad või arvavad. Töötajate arvamuse kokku kogumine ei peaks aga olema eesmärk omaette, vaid selle tulemusena peaksid tekkima otsused millegi muutmiseks või parandamiseks.

Põhjalikult läbi mõeldud ja viidud uuringu puhul on võimalik saada väga tõene pilt sellest, millistes kohtades kingad täpselt pigistavad. Sageli on selline aus probleemidele otsa vaatamine valus nii juhtide kui vahel ka töötajate jaoks. Seega tuleks enne anda aus vastus küsimusele, kas oleme valmis ka selleks kui tuleb teatud teemade puhul negatiivne tagasiside.

Iga kord kui palud oma töötajatel vastata kas mingile ankeedile või küsid suuliselt nende arvamusi uuringu raames, aga sellele ei järgne tulemuste kasutamist ettevõtte parandamiseks, siis väheneb inimeste soov ja tahtmine jagada oma mõtteid ning arvamust. On oht, et tekib suhtumine “Nii kui nii sellest midagi ei muutu!”

Ära vali esimest suvalist ankeeti tagasiside kogumiseks

Päris paljudel kordadel, kui olen mõne organisatsioonisisese uuringu läbiviimisega seotud olnud, siis on tulnud varasemaid ettevõttes läbiviidud uuringuid vaadates nukralt tõdeda, et on kogutud tagasisidet, mis ei anna tegelikult mitte mingisugust sisulist infot. Tavaliselt on sellistel puhkudel lihtsalt kasutatud mõnda internetist leitud küsimustikku, mis ei vasta ettevõtte tegelikule vajadusele.

Uuringut planeerides on vaja otsustada, mille kohta info kogumine ette võtta. Juhul kui tegemist on üldse esimese uuringuga või pole ammu töötajate arvamusi küsitud, siis on tavaliselt mõistlik alustada üldisemast ning kaardistada tervikuna erinevate valdkondade “temperatuur” ära ja siis tegeleda juba täpsemalt edasi teemadega, mis rohkem põletavamad. Kui on aga juba ette aimata, et on valdkondi, millega on probleeme, siis on mõistlik uuringuga just sellele teemale keskenduda.

Sõltuvalt sellest, mille kohta tagasisidet tahetakse, on vaja leida selle info kogumiseks sobiv meetod. Jah, üks kõige levinum viis (ja sageli kõige lihtsam ja odavam) on koguda infot ankeetide vormis ja sõltuvalt töötajate arvutikasutamise võimalustest lähtuvalt kas paberil või elektrooniliselt. Samas töötajate tagasiside-uuring ei tähenda tingimata ankeetide täitmist.

Ühest küljest pakub ankeet piisava hulga vastajate korral inimestele anonüümsust ning sageli ollakse just siis julgemad avaldama oma tõelisi mõtteid, siis vastukaaluks ei võimalda ankeetide kasutamine saada nii põhjalikku infot, kui inimestega ükshaaval või grupiga intervjuude läbi viimine.

Ära suhtu uuringusse kergekäeliselt

Töötajate või klientide tagasiside-uuringu läbiviimine ei ole raketiteadus, küll aga seal palju nüansse, millele on kasulik uuringut planeerides ja tagasisidet kogudes tähelepanu pöörata. Ei saa jätta tähelepanuta, et tulemuste tõlgendamise ja analüüsimise ülesanne on päris aja- ja töömahukas, mis võib jätta märgi tavapäraste tööülesannete täitmisele.

Kas organisatsioonis on olemas inimene, kes suudab uuringu vedamise enda peale võtta ehk kas on oma ettevõtte sees vajalikud teadmised ja kogemused ning aeg, et seda kõike planeerida, korraldada, läbi viia ja analüüsida?

Kui vastus on “ei” või “võib-olla“, siis tasub kaaluda välise abi kasutamist.

Vahel on probleemiks ka see, et omad inimesed, kes ettevõtte sees uuringu läbiviimise eest vastutavad, seisavad lihtsalt liiga lähedal ning võivad vajada veidi tuge, et kõiki võimalusi ja üksikasju piisavalt selgelt näha. Abi kasutamise plussiks on ka see, et uuringutega tegelevatel ettevõtetel on enamasti kasutada sobilikud programmid, mis hõlbustavad tagasiside kogumise läbiviimist ja tulemuste analüüsimist.

Olen ka kokku puutunud olukordadega, kui uuritav teema on problemaatiline ning on tunda, et töötajatel on hirm või ebamugavustunne omapoolsest arvamust avaldada. Sellises situatsioonis kerkib üles küsimus, kas nad jagavad oma tagasisidet ausalt või hilisemate probleemide vältimiseks jätavad olulise kirja panemata või välja ütlemata. Sellisel juhul on samuti soovitatav kasutada kaugemalseisva inimese või ettevõtte abi, sest nii saab tõesema pildi toimuvast.

Loe lisaks www.personalidisain.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700