Autor: Tekstibüroo Päevakera • 28. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6) Mõõtühiku võib välja kirjutada, aga ruumi kokkuhoiu mõttes võib seda ka lühendada. Välja kirjutatud mõõtühik on mitmuse seesütlevas käändes, lühendi või tähisena antud mõõtühik on ilma käändelõputa. Lühendatud mõõtühiku ette ei panda koma, samuti ei soovitata seda sulgudesse panna.

Näited

Tabel 7. Muru kõrgus 1. oktoobril 2015 sentimeetrites ~ cm

Tabel 8. Kogutud mesi kilogrammides ~ kg

Joonis 2. Korjatud aroonia 2015. aasta sügisel protsentides ~ %

Joonis 3. Rukki hind aastatel 2010–2015 eurodes ~ €

7) Tabeli lahtrites olevatele lausetele lõpupunkti ei panda. Punkti eesmärk on ju lahutada kaht lauset, kuid tabelijooned teevad seda niigi.

9) Tabeli alla ja joonise allkirja järele võib kirjutada märkusi. Sõna märkus järel on punkt ja ka pärast märkust ennast on punkt.

Näide

Märkus. Kõikide maakondade andmed on antud 15. oktoobri seisuga, välja arvatud Hiiu maakond, mille viimased andmed pärinevad 1. oktoobrist.

10) Märkuse järel antavate allikate puhul on sõna allikas järel koolon ja pärast allika nimetamist on punkt. Vahel pannakse sõna allikas ka kaldkirja. Nagu enne öeldud, algavad sõnad pärast koolonit eesti keeles väikese algustähega, välja arvatud nimed.

Näited

Allikas: Eesti Põllumeeste Keskliit.

Allikas: metsanduse arengukava 2011–2020.

Arvutis olevate võimaluste tõttu näib tabelite ja jooniste koostamine olevat väga lihtne. Paraku tulevad sellega kaasa võõrad vormistuskombed, mis ei ole meie ajaloolise kirjatavaga kooskõlas. Ehk aitavad siinsed kümme soovitust peamised vormistuspõhimõtted meelde tuletada.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja

Allikad: Maire Raadik „Väikesed tarbetekstid" ja Ellen Uuspõld „Üliõpilastööde vormistamise juhend".

Loe lisaks www.paevakera.ee.