Autor: Kathleen Pajumaa • 16. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 inimlikku väärtust, mis meeskonna ühtseks ja töötajad õnnelikuks muudab.

Foto: motivaator,ee
Paljudel inimestel on kombeks oma tööd põlata, on siiski palju neid, kes seda päriselt naudivad. Mida selle kohta kosta oli? Ainult seda, kui hea seda vahelduseks kuulda on.

5A PÕHIMÕTTED TÖÖL

Mis muudab siis ühe meeskonna selliseks, kus inimestel päriselt hea töötada on? Missugused on need väärtused, mida meeskonnas üheskoos kandes sellise õhustiku loovad, mille suhtes inimesed “allergilised” pole ja iga hinna eest töölt “põgenema” ei pea, vaid hoopis tööle tulla soovivad? Kas see kõlab nagu muinasjutt? Jah, mõnele ehk küll, aga siiski kohtan meeskonnakoolitajana väga tihti ka töötajaid, kelle jaoks see muinasjutt reaalselt kättesaadav on.

Millest alustada? Usun, et peaksime alustama inimese tasandist. Me peaksime ära unustama taevakõrgused barjäärid töötegemise ja isikliku elu vahel. Paljude inimeste jaoks on tööasjad ebamugavad kohustused, mis tuleb ära teha selleks, et töövälist elu siis maksimaalselt nautida. Tegelikult ei mõista ma neid inimesi hukka, sest lisaks eespool kirjeldatud heale näitele, kohtan igapäevaselt ka inimesi, kes tõepoolest tööl kannatavad. Ja mitte seetõttu, et nad ei tahaks oma tööd teha ja sellest rõõmu tunda, vaid seetõttu, kui vaenulikuks nende õhkkond tööl muutunud on.

Ning just õhkkonnast peakski alustama. Me peaksime töökeskkonda ja meeskondadesse tooma üha rohkem inimlikkust ja üha enam välja jätma “tööd”. Inimesed ei taha tööd teha, küll aga meeldib inimestele tegelda asjadega, mis neil hästi välja tuleb. Täpselt samamoodi ei meeldi inimestele, kui neile midagi müüakse; küll aga meeldib neile osta asju, mis neid endid kõnetab.

Kuna meeskonnad koosnevad inimestest, peaksime tulema tagasi inimväärtuste juurde, mitte rääkima ainult meeskondlikest või organisatsiooni väärtustest. Kuidas saaks keegi omaks võtta firma üllaid eesmärke, kui inimlikud väärtused organisatsioonis paigast ära on?

AUSUS

Ole iseenda ja teiste vastu aus. Ning seda mitte niivõrd tüüpilises tähenduses, et ma ei valeta jne, vaid psühholoogilises tähenduses – ole see, kes sa oled, ja ära püüa olla mitte midagi enamat. Ole enda ja oma meeskonna vastu aus, mida sa asjadest arvad. Ole enda ja oma meeskonna vastu aus, millega sa saad hakkama ja millega sa ei saa hakkama. Ning ole enda ja oma meeskonna vastu aus, mida oskad, mida kardad, millest unistad ja mida üldse iseendast selles meeskonnas arvad.

AUSTUS

Austa iseennast ja oma meeskonda. Mitte jällegi tüüpilises tähenduses, et mul on teiste vastu respekt, vaid austa inimlikke erinevusi, austa inimeste erinevaid taustsüsteeme, erinevat võimekust, erinevaid tõekspidamisi ja erinevaid ootusi elule ning üksteisele. Olles enda ja teiste vastu aus, on palju lihtsam ka iseennast ja teisi austada.

AVATUS

Meil on kalduvus hoida asju enda teada, kuna justkui kaitseme end seeläbi. Tihtilugu aga ei teadvusta me, mida me ikkagi kaitseme. Kas meil on tõesti midagi kaitsta, või on see lihtsalt ego? Ego on meie valemina – pilt iseendast, mis on alati kallutatud. Me arvame end olevat Keegi, kes on tähtis, hea, edukas … teistest parem. Just Ego on põhjus, miks meis on nii vähe avatust. Me pelgame, et kui end liialt teistele avame, saavad teised teada, kui tavalised me oleme – nad saavad teada, et tegelikult polegi me nii erilised Keegid, nagu välja püüame näidata.

ANDESTAMINE

Kui me oleme ausad, austavad ja avatud, on meil iseenda ja teiste inimestega ka meeskonnas palju vähem konflikte ja segadusi – me oleme siirad ja heasoovlikud. Siiski tuleb ka sellistel inimestele ette olukordi, kui on vaja teadlikult andestamist praktiseerida – nii iseenda kui töökaaslaste suhtes. Seepärast on võime andestada üks olulisemaid inimlikke väärtusi. Me kõik eksime, see on normaalne. Ja me kõik väärime andestust.

ANDMINE

Sageli käsitletakse andmist ainult materiaalses kontekstis – kui olen ühel päeval jõukas, küll siis alles hakkan andma. Tegelikult on võimalik “anda” aga igal hetkel sõltumata, kui vana või edukas sa hetkel oled. Andmine on mõtteviis, mitte tegevus.

Andmine meeskonnas algab meeskondlike huvide enese omadest kõrgemale asetamisest. Kas ma olen valmis andma oma meeskonnale endast midagi, mida nad hetkel päriselt vajavad?

Andmine meeskonnas jätkub töökaaslastele andeks andmisega. Kas ma suudan oma Egost üle olla ja olukordades, kus minu hinnangul keegi andestust ei vääri, seda siiski teha?

Andmine meeskonnas võib tähendada ka ainult oma tähelepanu või aja andmist. Kas ma olen valmis päriselt teist kuulama, juhina oma töötajale kogu oma tähelepanu andma või lihtsalt kellelegi 5 minutit kinkima, sest ma tean, kui oluline see inimese jaoks on?

Need 5 inimlikku väärtust toovad inimlikkuse tagasi meeskondadesse, mis sageli nii töiseks muutunud on. Kui oled juht, siis ole pioneer – kandes ise neid väärtusi, võtavad su töötajad need sinult üle. Neid aga ainult teistelt nõudes ilma ise neid kandmata ei ole sa mitte ainult isiklikus konfliktis, vaid universaalses, sest oled ära unustanud oma rolli juhina. Aga võib – olla isegi inimesena.

Autor: Kathleen Kanervikko

Loe lisaks: motivaator.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700