Autor: Kaido Pajumaa • 30. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilus algus

Kuhugi tööle minnes oleme kõik motiveeritud. Meile räägitakse tööintervjuul ilusaid lugusid sellest, kui hea töökoht siin on ja kui õnnelikud kõik siin töötades on. Või kui see nii pole, jäetakse vähemalt mainimata, et kõik töötajad siin õnnetud on, sest vastasel juhul ei tahakski keegi võib-olla siia tööle tulla.

Mõne aja möödudes hakkab aga see motivatsioon kaduma. Sa hakkad märkama, mis tegelikult töö juures toimub - sisemised pinged ja konkurents, juhtide üleolev ja hoolimatu suhtumine ning täielik tunnustuse puudumine. Sa muudkui käid ja käid tööl, aga kellelegi ei lähe see korda. See on justkui iseenesest mõistetav, et sa pingutad. Sa saad ju selle eest palka!

Palga eest pühendumust ei osta

Kui töötajad tunnevad, et neid mõõdetakse, väärtustatakse ja tunnustatakse ainult palga kaudu, siis lõppeb see alati tundega, et mind ei väärtustata üldse. Ning seda kahel põhjusel:

a) keegi vist ei tunne iialgi, et tänane palk on tema pingutust väärt (alati on midagi puudu veel võrreldes töötaja ootusega);

b) kui töötajad ei näe, et juht lisaks palga maksmisele pingutab töötajate heaolu nimel, ei hakka juht kunagi nägema ka seda, et töötajad pingutaksid meeskonna või juhi heaolu nimel.

Soovitus: hakka lihtsalt märkama

Tunnustamine ei tähenda tuima kiitmist. Kaua sa ikka tühjalt kiidad, sul saavad ju ideed otsa? Seepärast teadvusta, et tunnustamine tähendab lisaks kiitmisele ka lihtsalt märkamist ja tänamist. Tunnustamine on peamiselt kolme liiki:

a) sa kiidad kedagi tehtu eest;

b) sa pöörad tähelepanu kellelegi teda midagi tegemas;

c) sa tänad kedagi tehtu eest.

Allikas: motivaator.ee