7. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas töö võiks pakkuda suuremat rahuldust?

Võimalus olla kasulik teistele teeb meie tööst väärtusliku.
Foto: Shutterstock
Kui küsida inimestelt, mida nad oma töölt ootavad, siis saame sageli vastuseks, et tähtis on tunne, et see töö oleks kellegi või millegi jaoks oluline.

Paljude jaoks on töö eesmärk tähtsam kui palk, boonused või turvalisus. “Töö aitab leida igapäevast tähendust nagu ka igapäevast leiba”, kirjutas Studs Turkel, kui oli intervjueerinud sadu inimesi väga erinevatelt elualadelt.

Liiga sageli aga tunneme, et meie tööl ei ole tähtsust. “Enamusel meist on tööd, mis on meie hinge jaoks liiga väikesed. Tööd ei ole inimeste jaoks piisavalt suured.”

 

Mis teeb töö väheoluliseks?

 

Peale enam kui 40 aastat uuringuid teame me, et inimestel on keeruline leida töös tähendust, kui neil pole piisavalt autonoomsust, vahelduvust, väljakutset, tagasisidet ja võimalust toote või teenusega algusest lõpuni töötada. Kui tähtsad need tegurid ka ei oleks, on veel üks, mis on veelgi olulisem.

 

Mõtle järgnevate tööde peale. Need vastavad kõik eelpooltoodud kriteeriumitele, aga ikkagi ca 90% inimestest ei pea neid eriti olulisteks:

- moedisainer

- teleuudiste saatejuht

- finantsanalüütik

- lennufirma klienditeenindaja

- graafiline animaator

- veebioperaator

Miks ei peeta neid töid eriti tähendusrikkaks?

 

Nendel töödel on harva oluline ja kestev mõju teistele inimestele. Kui neid töid ei eksisteeriks, siis inimestel ei oleks eriti palju halvem. Vastupidiselt aga need on tööd, mida praktiliselt kõik peavad oluliseks:

- õpetaja

- tuletõrjuja

- ämmaemand

- sõltuvuste nõustaja

- ajukirurg

Nad kõik mängivad olulist rolli teiste inimeste jaoks.

Mõned uuringutulemused

 

Ulatuslik analüüs 11 000 töötaja hulgas erinevatelt elualadelt näitas, et töö tähendusrikkuse kõige olulisem prognoosija oli usk, et tööl on positiivne mõju teistele inimestele.

 

Uuringud paljudes riikides näitavad, et töö definitsioonina kasutatakse kõige sagedamini “kui see panustab ühiskonda” – seda nii USAs, Hiinas kui ka Ida-Euroopas.

 

Yale ülikooli uringud inimeste seas, kes näevad oma tööd kutsumusena, mitte ainult karjäärina näitavad, et põhielement kutsumusel on usk, et töö muudab maailma paremaks.

 

Kuidas tööle tähendust luua?

 

Ajukirurgiks saamine ei ole igaühe jaoks. Hea uudis on, et mõnede sammudega saame muuta oma töö tähendusrikkamaks nii enda kui ka teiste jaoks.

 

Paljudel juhtudel on meie tööl mõju, aga me oleme liiga kaugel lõppkasutajast või -tarbijast ja me ei taju seda. Kokkupuuted nendega aga võimaldavad meil näha juba saavutatud või potentsiaalset kasu.

 

Kui ülikooli toetuste kogujad  kohtusid üheainsa tudengiga, kes sai nende tööga kogutud stipendiumi, siis nende telefonikontaktide minutid nädalas kasvasid 142% ja kogutud raha 400%. Kui radioloogid nägid patsientide fotosid, siis nad kirjutasid 29% pikemaid raporteid ja tegid 46% täpsemaid diagnoose. Kui me näeme oma töö otsest mõju teistele, siis me leiame, et see on oluline.

 

Loomulikult on ka töid, millel ei saa olla suur mõju teistele inimestele. Sellistes olukordades teevad töötajad selle vea, et käituvad rangelt töökirjelduse järgi ning ei võta initsiatiivi, et oma rolli muuta.

 

Teadlased Wrzesniewski, Dutton ja Berg kutsuvad seda töö kohandamiseks – lisada, üle vaadata, delegeerida, rõhutada või vähendada ülesandeid, et saavutada olulisemat rolli oma tööle. Siia võib kuuluda näiteks kolleegidele mentoriks olemine, teatud klientide (näiteks vanurite) suurem abistamine jne.

 

Kui inimesed kohandavad oma tööd, siis on nad õnnelikumad ja efektiivsemad. Eksperiment Google’s näitas, et kui müügiinimesed ja aministraatorid kulutasid 90 minutit töö kohandamise harjutusele – nad kaardistasid viise, kuidas teha oma ülesandeid ja suhteid tähendusrikkamaks ja teistele kasulikumaks - siis kuus nädalat hiljem hindasid nende juhid ja kolleegid neid õnnelikumaks ja efektiivsemaks. Kui nad omandasid uusi oskusi, et toetada olulisi muutusi, siis nende õnnelikkuse ja tulemuslikkuse tõus kestis vähemalt kuus kuud.

 

Nagu kõigega elus, töö olulisust ei tohi viia äärmusteni. Kui kogu maailma hoidmise raskus on meie õlgadel, siis võib see viia läbipõlemiseni. Siiski on enamus inimeste jaoks suuremaks probleemiks see, et nende töö ei tundu oluline, kui et see on liiga oluline. Võimalus olla kasulik teistele teeb meie tööst väärtusliku.

Allikas: Tööheaolu.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700