8. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Me võrdleme endid pidevalt teistega ja vastavalt sellele kohandame ka oma käitumist. Motivatsiooniteooriatest kirjeldab seda Stacy J. Adamsi võrdsuse teooria:

Tajutud  ebavõrdsus on motiveeriv - kui inimene tunneb, et teda on teistega võrreldes ebavõrdselt koheldud, püüab ta seda ebamugavust kõrvaldada ja taastada võrdsus.

Tööl võidakse ennast võrrelda töökaaslastega oma osakonnas, kogu organisatsioonis või isegi teises organisatsioonis.

Tasakaalu taastamiseks võivad inimesed:

• muuta oma töö panust - vähendada oma pingutust

• muuta tasu - nõuda paremat palka vmt.

• muuta võrdluse alust - leiab teid, et näidata asju paremas valguses

• muuta olukorda - liikuda organisatsioonis mujale või lahkuda

Võrdsuse teooria rõhutab, et mitte tasu absoluutväärtus pole see, mis motiveerib, vaid selle taju ehk tähenduse omistamine.

Konflikti tekkimise ja selle lahendamise mõistmiseks on oluline teada, kes mida millega võrdleb ehk kes mida õiglaseks peab.

Üksikisiku seisukohalt on oluline tema kasvatus ja kogemus, mis kujundab väärtussüsteemi, millega elu mõõta. Põhimõtteliselt võib see olla igaühel erinev. Õiglaselt konflikti lahendamiseks tasub uurida inimeste väärtusi ja isegi kui need on erinevad, peaks selle mõõdupuu teadasaamine konflikti vähendama.

Üldistavalt on mõtet rääkida ühiskondlikust õiglusest, mis võib muidugi grupiti erineda. Näiteks on Eesti Vabariigi taassünni ajal tekkinud ja siiani kestev suur ebaõiglus tulenenud omandireformist – mõned inimesed said EVP-de eest oma elukoha erastada ja mõned mitte. Kehtiva õigluse lähtepunktiks oli restitutsioon – endise olukorra ja omandisuhete taastamine. Paratamatult tekitas see ebaõiglust suure hulga hiljem sündinud inimeste seisukohalt.

Just indiviid jääb ühiskonna tasemel õiglust taga ajades enamasti kaotajaks. Seal toimivad indiviidiülesed protsessid ja otsustused.

Ühiskonnas ja grupis toimivad reeglid, mille tundmine hõlbustab üksisiskul seal toime tulla. Üldiselt on inimesed oma suhetes paindlikud ja taipavad kergesti valitsevaid reegleid. Kuid igaühel on siiski oma õigluse mudel. Kui nad on segaduses (määramatuse korral), kasutavad nad vaistlikult endale omast, kõige aktiivsemat mudelit. Alan Fiske on kirjeldanud nelja mudelit, mis annavad raami ka moraalseteks eelistusteks ja otsustuseks.

Kui me saame teada, missugust mudelit järgin mina ja missugust inimene, kellega ma olen konfliktis, siis on mul suurem pilt silme eest ehk mõtteline raam konflikti lahendamiseks.

On, millest rääkida ja mille üle arutada.

Kuna tegemist on taas moraalsete väärtustega, siis on võimalik, et me ei suuda õiglaselt kokku leppida. Kuid ilmselt suudame üksteist paremini tundma õppides mingil määral konflikti ja vastasseisu vähendada.

Refereeritud Äripäeva Raamatuklubi raamatust "Inimene konfliktide keskel".

Autor: Lemmi Kann, Ülo Vihma