Autor: Lemmi Kann • 18. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kujundada ettevõtte kultuuri kriisi ajal

Juhtidest sõltub palju, milliseks organisatsioon kriisi ajal kujuneb ning kuivõrd see muutub lisastressoriks või siis just leevendab teisi negatiivseid muutusi. Lisaks materiaalsete hüvede muutumisele saab kriisi ajal kannatada või on vaja teadlikult muuta organisatsioonikultuuri, mis tuleb asendada sobivamaga, kirjutab Alexander KotchubeiÄripäeva Juhi käsiraamatu lisas „Juhtimiskultuuri muutused kriisiperioodil”.

Kriisi ajal kipuvad suhted organisatsioonis muutuma ettevaatlikumaks, eriti nendega, keda tajutakse ohu allikana, näiteks:

* konkurendid töökohale (nendega ei maksa rääkida, sest seda võidakse ära kasutada)

* otsene juht (talle tuleb rohkem meeldida, see aitab võib-olla kriisi ajal paremini hakkama saada)

* mitteformaalsed liidrid (kui nad on juhtkonnale pinnuks silmas, tuleb neist veidi eemale hoida, sest kui ebamugavatest inimestest hakatakse lahti saama, võib koos nendega samuti ebasoosingusse sattuda)

* ebamugavad kliendid (neid ei tohi ärritada, sest kui peaks tulema kaebus, ollakse juhtkonna silmis halvas valguses)

* seltsivad ja lõbusad inimesed (äkki mõeldakse, et mul on lihtne ja ma ei taha tööd teha).

Samal ajal rõhub töötajaid kriisi ajal üldine turvalisuse langus, mistõttu tuleks suhtlemisel kokku hoida. Selline vastuolu tekitab olukorra, kus inimesed on ja tahavad olla rohkem koos, kuid näiteks ollakse ettevaatlikumad vestlusteemade valikul.

Asjaajamises ja töötegemises tekib kriisi ajal paratamatult palju muutusi. Seega peab töökultuuri muutmisel arvestama uut olukorda kriisi ajal ja töötajate ootusi.

Tegurid, millele juht peab mõtlema kriisi aja töökultuuri kujundades

* Kas kriis puudutab kõiki või osa töötajaid? Kas on neid, kellele kriis on talumatu ja kellel on pidevalt vaja pingeid maandada? Juhil tuleb olla aktiivne, et mitte lasta ühel töötajal ka teistele halvasti mõjuda (korraldada ümber tööülesanded, saata töötaja puhkusele, võimaldada nõustamist, konsulteerida regulaarselt ise jne). Tuleb sõnastada üldised töökultuuri reeglid, mis säästavad kõiki töötajaid.

* Juht peab kommunikatsiooni kriisi ajal teadlikult suunama. See tähendab, et juht peab päevakajalised teemad ise üles võtma, mitte jätma neid töötajate endi arutada. Teemade aktuaalsuse üle tuleb juhil endal otsustada ja seejärel näidata, mis on ja mis ei ole oluline.

Kriisi ajal on organisatsioonikultuuris põhiliselt vaja muuta järgmisi tegureid:

* info liikumine, kommunikatsioon

* suhted ja suhtlemine.

Tuleb hoolitseda, et kommunikatsioon oleks:

* ratsionaalne

* faktidel põhinev

* asjalik.

* Kõik infokandjad, mida organisatsioonis kasutatakse (intranet, teadetetahvel jm) peavad kajastama ning tõlgendama kriisiprotsessi ühtmoodi ning tegema seda konstruktiivsele ja ratsionaalselt.

Loe pikemalt Äripäeva Juhi käsiraamatu lisast „Juhtimiskultuuri muutused kriisiperioodil”.

Juhtimise käsiraamatut saab tellida SIIN.

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700