Autor: Lemmi Kann • 22. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Eesti Post koolitusgrupi juhi kohusetäitja Marje Aaviku sõnul on ettevõtte koolituseelarve viimastel aastatel vähenenud. Selle aasta koolituseelarve on eelmise aasta omaga võrreldes 53% väiksem.

Koolitusmahud on jäänud aga tegelikult samaks mis varasematel aastatel. "Oleme leidnud koolituste korraldamiseks muid lahendusi, näiteks toetuse taotlemine EASilt, kelle abiga viisime 2009. aastal läbi esmatasandijuhtidele juhtimisalase koolituse, mis koosnes erinevatest moodulitest," rääkis Aavik

Lisaks osaleti tasuta koolitusprojektis "ID-kaardi, mobiil-ID, digiallkirjastamise ja e-teenuste kasutamine".

Kuna ettevõtte teenused muutuvad pidevalt, toimub ka palju sisekoolitusi, ettevõttes on olemas koolitatud teenuse ja teeninduse mentorid.

Jälgitakse eelkõige väljaspool ettevõtet toimuvaid koolitusi. "Seminaridel ja konverentsidel osaleme võrreldes eelnevate aastatega vähem. Kui varem võeti väljaspool maja toimuvatel seminaridel või konverentsidel käimist osati kui motivatsiooniüritust, siis nüüd on osalemine vähenenud ning üritusele saadetakse tavaliselt vaid üks inimene, kes oleks hiljem võimeline ülejäänud töötajatele infot edasi andma," rääkis Aavik.

Koolituseelarvesse on alles jäänud kõik seadustest tulenevad koolitused: esmaabi, autojuhtide täiendkoolitused ja töökeskkonnaalased koolitused.

Üks eelarve vähenemist toetav eeldus on olnud ka koolitushindade langus. "Seda näitab meie hiljutine koolituse hinnapakkumiste küsimine. Kui paar aastat tagasi maksis koolituspäev 25 000-40 00 krooni, siis nüüd üldjuhul me koolitusi päevahinnaga üle 20 000 krooni ei võta," sõnas Aavik.

Sisekoolituste süsteem tagab õppe jätkumise

Galina Kilk OÜst SOL Eesti ütles, et kuigi tegemist on 1400 inimesega suurfirmaga, pole ettevõtte koolituseelarve ei eelmise ega üle-eelmise aastaga võrreldes vähenenud. "Meie koolituseelarve on sama, sest olen üles ehitanud sisekoolituste süsteemi," rääkis koolitusjuht Kilk.

Nii korraldab ta koolitusi kas ise või aitab neid kolleegidel ette valmistada. "Iga tasand koolitab endast madalamat tasandit. Ükskõik, kas see puudutab aja planeerimist või vajalikke töövõtteid, saame kõik oma jõududega tehtud, mistõttu me ei osta koolitusi sisse, meil pole seda vaja," rääkis 2008. aasta koolitusjuhi tiitli pälvinud Kilk.

Kilgi sõnul on kurb kuulata noorte koolitusjuhtide juttu, et eelarvet on kärbitud ja ei lubata enam koolitusi osta. "Hädaldamise asemel tasuks luua sisekoolituste süsteem. Näiteks olen integreerinud koolitusprotsessi ka meie partnerid. Need, kes müüvad meile töövahendeid, teevad ühtlasi ka tasuta koolitusi, kuna nad tahavad meie partnerid olla. Nad mitte ainult ei müü meile, vaid ka koolitavad, kuidas asju kasutada," rääkis Kilk.

Ettevõtte korraldatavate koolituste puhul tuleb jälgida nende otstarbekust, rõhutas Kilk. "Ühelgi ettevõttel pole nii palju raha, et tegeleda töötaja silmaringi laiendamisega. Seda tuleb töötajal teha oma vabal ajal. Ka seminarid ja konverentsid on ettevõtte töö spetsiifikast lähtudes enamasti üsnagi kauged. Täpseid koolitusel käsitlemist vajavaid teemasid ja probleeme teab ikkagi ettevõttega tihedalt seotud inimene," arvas Kilk.

Metallitööstuses on praegu keerulised ajad

ASi Finmec personalijuhi Ene Harjo sõnul on metallitöötlemine valdkond, milles on majandussituatsioon praegu raskem kui nii mõneski teises. "Seega oleme pidanud väga pingeliselt eelarved üle vaatama, ka koolituseelarve," rääkis ta.

Võrreldes eelmise aastaga on koolituseelarve vähenenud ligi 30-40 protsenti. Samas ollakse valmis aasta jooksul plaane vastavalt võimalustele korrigeerima.

"Valime ettevõtte vajadusest lähtudes meile hädavajalikke koolitusi. Näiteks keevitajate eurosertifikaatide kinnitamise, mis on meile hädavajalik, hinnad on jäänud võrreldes varasemaga samaks. Või pädevuse tõstmiseks vajalik tegevus kvaliteediinspektorite jaoks," kurtis Harjo.

Hädapärased on ka õigusvaldkonnaga seotud koolitused, mida on vaja, kuna 80 protsenti toodangust eksporditakse ja rahvusvahelised kliendid küsivad sertifikaate. Samas pole neid võimalik sisekoolitusena ega kuidagi teisti korraldada, vaid tuleb sisse osta, sest neid võivad korraldada ainult vastavat sertifikaati omavad koolitusfirmad ja ettevõtted.

Harjo sõnul koolituti paar aastat tagasi tunduvalt rohkem kui nüüd ning praegu on õige aeg saadud teadmisi ellu rakendada. Ära on kasutatud ka nii andmekaitseinspektsiooni kui töötukassa pakutavaid tasuta koolitusi ja infopäevi.

Pane tähele

    * Soodsaid/tasuta võimalusi koolituse korraldamiseks EASi koolitustoetus

    * PARE korraldatavad infopäevad ja koolitused

    * Mitmesuguste ametite, nagu andmekaitseinspektsioon ja töötukassa, korraldatavad infopäevad ja koolitused

    * Koostööpartnerite korraldatavad tootekoolitused

    * Erialavaldkondade arendusrühmade infopäevad ja koolitused

    * Tallinna ettevõtlusameti toetused

    * Archimedes SA hariduskoostöö programmid

Allikas: Äripäev

Artikkel ilmus Äripäeva erilehes "Juhtimine"