3. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadused annavad koolitajale tööd ja leiba

Kuus aastat väikeses Madara tänava kontoris tegutsenud koolitusfirma Addenda on asju pakkimas, kuna eeloleva kuu jooksul kolitakse uuele ja avaramale pinnale. Praegu töötavad seitse inimest ühises kontoriruumis ning koolitusi korraldatakse peamiselt hotellide konverentsiruumides.  

Firma omanikud Virve Roosimägi ja Kristina Tšumakov tõdesid, et nad pole varem välise peale nii palju mõelnud, vaid pigem panustanud sisule. „Praegu vajame uut energiat ning ka kinnisvara hinnad on all.“

„Kuna turg on avatud koolituste poolest jahenenud, siis oleme suunatud rohkem aega projektidele. Hetkel tegeleme mitmete sh rahvusvaheliste projektiga, millele oleme raha taotlenud Euroopa Liidu fondidest. Valdavalt on rakendatavatel projektidel üheks osaks koolitus see tähendab, et me ei kaldu oma põhitegevustest oluliselt kõrvele.“ märkis Roosimägi.

„Teeme rohkem koostööd teiste koolitajatega ja teadlastega. Oleme „masu“ jooksul saanud juurde uusi lepingupartnereid. Tänu koostööpartneritega tekkinud usaldusele ja olemasolevatele ressurssidele on tööd hetkel ülepea kaela, et ei jõua äragi teha. Täna pole meie jaoks nii oluline, et saaks maksimum kasumi igast projektist. Olulisem on mõelda laiemalt ja perspektiivitundega. Raske aeg on igati kasulik, see paneb mõtlema ja tekivad uued ideed,“ sõnas Roosimägi.

Stardiedu tagas ekspertide kaasamine koolitustele

Firma omanikud rääkisid, et kui nad 2002. aastal turule tulid, alustasid nad siiski avaliku sektori koolitajatena. „Töötasime varem Eesti Haldusjuhtimise Instituudis (EHI) ning seetõttu oli üleminek suhteliselt lihtne. Juriidika, võlaõigusseadus oli tol ajal hästi populaarsed. Tänaseks oleme olnud avalikus sektoris hulga aega teine koolitaja üldse.“

„Arvan, et klientide leidmisel aitas kaasa see, et kui me esimesed kavad kokku panime, siis me tegime hästi julgeid samme. Kutsusime esinema tõsised eksperdid, võlaõiguses käis Paul Varul isiklikult rääkimas. Püüdsime kvaliteeti ja sealt kasvas ka usaldus,“ rääkis Tšumakov.

Omanike sõnul oli 2004. aasta see aeg, kui võis tunda esimesi kasvamise ja edu märke. „2004. aasta kevadel võtsime tööle esimese inimese -  assistendi. Praegu töötab ettevõttes seitse inimest ning plaanime ühe või ka kaks projektijuhti ja müügiinimese veel juurde võtta.“

Omanikud ütlesid, et nende töös on seadused vaieldamatud lemmik. „Praktiliselt iga seadus toob meile tööd. Meie spetsiifikasse kuuluvad veel raamatupidamine ja riigihanked. Koolitame riigiametnikke ja ettevõtjaid, et nad oskasid riigihankeid korraldada, viime neid seadustega kurssi.“

Roosimägi tõdes, et ELis tervikuna on riigihanked üks keerulisemaid ja muutuvamaid süsteeme. „Kuna me oleme ELis, siis me peaksime haarama kogu ELi tasandit. Me koolitame ka Eesti ettevõtjaid, et nad suudaksid olla pakkujad ka mujal riikides.“

Samuti on tema sõnul oluline see, kuidas kasvatada antud valdkonna eetikat. „Tegelikult on riigihanked ju avaliku raha sihipärane rakendamine ehk üks majandushoob – kui ikkagi Eesti riigi eelarvest ostetakse miljardite kroonide eest midagi, siis see on oluline, kuidas seda tehakse,“ möönis Roosimägi.

Hinnas on konkreetseid oskusi andvad koolitused

Roosimägi ütles, et 2004. aastast hakkasid nad koolitama ka eraettevõtteid. „Kuna olen ise majanduse lõpetanud ja ikkagi ettevõtja, siis hakkas teine pool ehk erasektori koolitamine huvitama. Nii saigi osa koolituskavasid suunatud erasektorile. Erasektori kaasamine oli keerulisem, kuna nad olid väga valivad. Ettevõtjate jaoks oli oluline koolitusfirma suurus ja tuntus, turvalisus ja jätkusuutlikus– siis ei olnud kõige olulisem küsimus hind,“ tõdes ta. Tema sõnul pakuti ka ettevõtjatele sel ajal valdavalt juriidilisi koolitusi. „Lisaks tulid juhtimine, meeskonnatöö ja klienditeenindus,“ lisas Roosimägi.

Roosimägi rääkis, et praegu on populaarsed koolitused finantsvaldkonnast nagu projektide finantsjuhtimine, hästi lähevad ka teenindusega seotud koolitused. „Võrreldes buumiajaga on praegu populaarsed kõik need koolitused, mis annavad juurde konkreetseid oskusi või spetsiifilisi teadmisi. Pehmed koolitused nagu näiteks ajajuhtimine olid buumi ajal populaarsed.“

Koolitajate sõnul on väliskoolitused ja välisekspertide kaasamine täna olulisem kui vahepeal. Ehk on see seotud ettevõtete vajadusest leida enam väljundeid Eestist väljapoole või meelitada siia investoreid. „Näiteks süvasadamate ehitajad Hollandist tulevad taas Eestisse teadmisi jagama. Koolitus on väga spetsiifiline, teave oluline eriti arvestades Eesti soovi Hiinaga antud valdkonnas koostööd teha. Praktilised teadmised mujalt maailmast infrastruktuuride toimimisest on täna olulised, pluss ka riigile vajalikud.“

Ettevõtte juht tõdes, et eelmise aasta käive langes umbes 10%, kuid jäädi kasumisse. „Arvasime, et võib ka hullemini minna arvestades majanduse kehva seisu. Sellel aastal oleme võtnud jälle uue hoo ja vaatame kuidas läheb, kindlasti üritame hoida seda taset, mis on.“

Addenda eeliseks on lai tooteportfell

„Addendat iseloomustab see, et nad on väga innovaatilised ja nad lähevad uute asjadega kaasa ning toovad kiiresti turule selliseid tooteid, mis on tegeliku eluga kursis ja on vajalikud – selle eest tahan neid kiita,“ rääkis majandusministeeriumi koolitusjuht Tiina Pärn. Tema sõnul on ministeeriumi koostöö Addendaga kestnud tugevad viis aastat.

„Oleme neilt juriidilisi koolitusi võtnud, samuti raamatupidamis- ja juhtimisalaseid. Neil on päris huvitavaid ja omanäolisi tooteid pakkuda – tooteportfell on väga lai,“ ütles Pärn ja lisas, et praegu plaanib ministeerium saata oma inimesed Addenda koolitusele FIDIC lepingute tingimused riigihangetes.

Majandusministeeriumi koolitusjuht usub, et koostöö Addendaga jätkub. „Nad on tublid ning meie koolitusturul on nad arvestatavad tegijad,“ sõnas Pärn.

 Avalik sektor toidab

Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskus (ATAK) tegutses varem Eesti Haldusjuhtimise Instituudina (EHI) ning seal on töötanud ka Addenda omanikud. Praegu on ATAK ja Addenda peamised avaliku sektori koolitajad.

ATAKi direktori ülesannetes tegutsev Tanel Oppi sõnas, et Addenda edu on tulnud kahtlemata suure töö ja jõupinguse tulemusena ning ilmselt on kasuks tulnud ka ATAKis töötades saadud kogemus avaliku sektori koolitamisel. „Meie hinnangul on nende erinevus teistest erakoolitusfirmadest ja veidi sarnasust ATAKiga, Addenda lai koolituste valik. Seda võib ilmselt ka Addenda edu põhjuseks pidada. Siia lisandub hea turu tundmine - mida turul hetkel kõige rohkem oodatakse ja paindlikkus, kiirelt ümber orienteeruda turu vajadustele,“ rääkis Oppi.

Oppi tõdes, et nad võtavad kõiki konkurente tõsiselt. „Kuna ATAK koolituste valik on lai, on ka konkurente palju - igas valdkonnas. Addenda erineb ATAKist oma eesmärkide poolest. Erafirma eesmärk on pakkuda kiirelt seda, mille järgi tuntakse vajadust. ATAKi eesmärk on töötada välja programme ja pakkuda koolitusi Eesti avalikule teenistusele olulistes valdkondades, ka siis kui vajadus veel ei ole välja kujunenud.“

Oppi ütles, et isiklikult pole ta Virve Roosimägi ja Kristina Tšumakovi kolleeg olnud. „Palusin siiski teistel kaastöötajatel arvamust avalda ning neid iseloomustati kui väga ettevõtlikke, otsustavad, aktiivselt suhtlevaid ja turu vajadust tunnetavaid kolleege.“

Laiemalt koolitusfirmade olukorrast rääkides ütles Oppi, et kindlasti on hetkel seis raske. „Seda eelkõige koolitusfirmadel, mis on suunatud ainult erasektorile ning on kitsaste kompetentsi valdkondadega. Vestlustest kolleegidega erakoolitusfirmades on mitmetel kordadel välja toodud, et erasektori tellimused on vähenenud ning väga hoolsalt jälgitakse konkreetse lisaväärtuse tekkimist firmale koolituste tellimisel. Mitte, et seda avalik sektor ei teeks.“

„ATAKi kogemusel on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused samuti muutunud väga hinnatundlikeks koolituste tellimisel. Mõnevõrra muudab avaliku sektori olukorda juba varasemalt planeeritud ja alustatud pikaajaliste koolitusprojektide (tihti EL struktuurivahendite toel) olemasolu. Hetkel on märksõnad paindlikkus nii teemades kui hinnakujundusel, kiirus ning kindlasti kliendikesksus,“ märkis Oppi.

Mercuri International juhtiv partner Kaido Vestberg ütles, et Eesti kapitalil põhineval Addendal on praegu põhitegevuse suhtes rohkem vabadust manööverdamiseks kui väliskapitalil põhineval firmal. „Kohaliku firma manööverdamise õigus ja vabadus on suurem, aga kui sa ei otsusta parajasti koolitusest või konsultatsiooni ärist minna näiteks relvatööstusesse, siis pole tegelikult suurt vahet.“

„Loomulikult kontserni kuuluv ettevõte ei muuda oma põhitegevust, mida Eesti ettevõte võib teha. Kuid arvan, et muudatuste suhtes põhitegevuse raames on ka meil kontserni poolt suhteliselt vabad käed antud – sisemine töökorraldus, töö klientidega,“ lisas ta.

Vestbergi sõnul on  nende puhul see, et Mercuri International on börsiettevõte ning börsiettevõtte puhul on see õnnetus, et investorid on pidevalt kasumiootustega kukil ning see paneb väga suuri pingeid tootlusele.

„Kuid kliendi seisukohast vaadatuna on see küsimus, keda usaldada, kas kohalikku tegijat või kontserni kuuluvat firmat. Imestan kui hästi Eestis koolituse ja konsultatsiooni valdkonnas populism peale läheb, uhked loosungid ja ühe mehe kogemus,“ märkis ta.

Koolitaja tõdes, et praegu on turul tekkinud tendents, et väga palju endast lugupidavad spetsialistid või juhid, kes on tööst ilma jäänud arvavad, et nad ei saa uues kohas piisavalt palka ja hakkavad koolitajateks.

„2008-2009 on tekkinud väga palju koolitajaid juurde. Näiteks 2007. aastal sada autot müünud müügimees pakub ennast täna eduka automüügi koolitajana. Ju, siis Eesti on sellises arengufaasis. Kuid eks kriis on sellised lahmijad välja vahetanud ning usinad sipelgad jätkavad töö tegemist,“ rääkis ta.

Majanduslanguse mõjudest rääkides ütles Vestberg, et kindlasti on enamus koolitajatel käive kukkunud. „Ka meil on käive päris oluliselt kukkunud. Kriisis on koolitusfirmad otsinud rohkem võimalusi teistega koostööd teha.“

Artikkel ilmus Äripäeva rubriigis, mis tutvustab gaselle ehk kiirelt arenevaid väikeettevõtteid.

Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700