26. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Reet Neemoja sõnul eeldab protsessitöö metoodika rakendamine konfliktide lahendamisel osalejatelt tavapärasest suuremat avatust ning julgust minna konflikti tõeliselt sisse. Selle saavutamisel on vahendajal loomulikult oluline roll, kuid inimeste, gruppide puhul eriti otsustajate või autoriteetide, eelnev valmidus on samuti tähtis.

 "Minu huvitavaim õppimiskoht protsessitöö metoodika juures oli see, et konflikti suurendamine aitab seda kiiremini lahendada, kui seda teadlikult teha. Mõistliku inimese tavapärane käitumine on ju see, et püüad emotsioone võimalikult alla suruda ja asja mõistusega võtta aga paraku kipub see pikas perspektiivis kätte maksma, sest sama teema hakkab erinevatel viisidel uuesti üles kerkima," rääkis Neemoja.

 Protsessitöös julgustatakse vastaspooli kõiki oma mõtteid ja tundeid väljendama. See võib teatud hetkedel olla väga raske aga tulemus on seda väärt, sest vaidlustest sünnib tõde ning mõlemad pooled tulevad konfliktist välja tugevamate ja terviklikumate isiksustena. 

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti