26. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: iga kümnendat töötajat on tööl kiusatud, peamiseks kiusajaks juht 

Eestis läbi viidud psühhosotsiaalsete riskide uuringust selgub, et iga kümnendat vastajat on tema hinnangul viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud. Kiusajaks on peamiselt olnud vahetu juht (37% juhtudel). Levinud arusaama, et juhtide elu on oluliselt stressivabam kui lihttöötajate oma, uuring ei kinnitanud.

2010. aasta aprillis ja mais toimus tööinspektsiooni korraldatud tööstressivastane kampaania, mida rahastas Euroopa Sotsiaalfond ning mis sündis vajadusest kutsuda nii ettevõtjaid kui ka töötajaid mõtlema tööstressi põhjuste, olemuse ning tagajärgede üle.

 Kampaania eesmärgiks oli tekitada tööelu osapoolte vahel diskussioon tööstressi olemusest, kommunikeerida tööstressi põhjustavaid tegureid ning väärtustada inimestevahelisi häid suhteid töökohal.

Nii töötajatele kui ka tööandjatele suunatud kampaania raames räägiti ka ettevõtjatele suunatud tööstressi mõõdiku, n-ö Stressikaardistaja vajalikkusest. Stressikaardistaja on www.stressivastu.ee veebilehel asuv interaktiivne tööriist, mille abil iga ettevõtja saab koos oma töötajatega anda hinnangu töökohas varitsevatele psühhosotsiaalsetele riskidele. Kampaania lõpuks oli Stressikaardistajat kasutanud 182 ettevõtet.

Tööinspektsioon viis koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turuuuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, mis annab pildi psühhosotsiaalsete ohutegurite levikust Eestis ning eestindas vahendi, mis võimaldab igal ettevõttel ja organisatsioonil hinnata ning parandada oma juhtimiskultuuri.

Uuringus osalesid Eesti palgatöötajad, küsitleti 1200 töötavat elanikku vanuses 15-74 aastat.

 Psühhosotsiaalsete riskide uuringu tulemused:

Meie elu on stressirohke, nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad kui Euroopa jõukamate riikide keskmine. Vaadates seoseid tööstressi ja erinevate tööelu kirjeldavate tegurite vahel selgub, et oluline mõju tööstressile on nii juhil kui ka juhtimisel. Näiteks mõjutavad töötajate stressitaset usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus.

 Seksuaalne ahistamine on Eestis levinum kui Taanis: ligi 5% Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad kogenud töökohal ebasoovitavat seksuaalset tähelepanu, seda peamiselt kolleegidelt (22%) ja klientidelt (45%). Taanis oli vastav näitaja 2,9%.

 Kiusamine töökohal (kiusamise all mõistetakse seda, kui inimest koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil ja inimesel on selle vastu ennast raske kaitsta): ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et neid on viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud. Kisuajaks on peamiselt olnud vahetu juht (37%). Taanis oli vastav näitaja 8,3%.

 Füüsilist vägivalda töökohal on meil vähem kui Taanis. Tulemused näitasid, et vaid 3,7% Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilise vägivallaga ning 1,4% vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. Taanis olid need näitajad vastavalt 7,8% ja 3,9%.

Me pole nii suured individualistid, kui arvame - tulemused lükkavad ümber levinud arusaamad meie organisatsioonide sisekliima kohta. Võrreldes Taani uuringu tulemustega leiavad Eesti töötajad, et neil on rohkem võimalust saada tuge nii kaastöötajatelt kui ka otsestelt juhtidelt. Töötajatevahelise usalduse ja kollegiaalsuse näitajad on seega enam sarnased teineteist toetava ja teistega arvestava ühiskonna omadega, kui meil valdavalt arvatakse.

Eesti töötajal on töökorraldusliku poole osas vähe sõnaõigust. Võrreldes taanlastega on töötajate otsustusõigus oma tööülesannete või kaastöötajate valiku osas tagasihoidlikum. Sama mündi teise poolena on Eestis rollide jaotus töökohtadel oluliselt selgem kui Taanis. Seega öeldakse Eesti töötajale suhteliselt täpselt, mida ta tegema peab ja isemõtlemiseks palju ruumi ei ole.

Ametiala, lepingutüüp ja tööaja korraldus mõjutavad stressi hinnanguid marginaalselt. Tavakäibes leiame sageli seisukohti, et juhtide elu on oluliselt stressivabam kui lihttöötajate oma. Antud uuring seda ei kinnita.

 

 

Autor: Urve Vilk, Tööinspektsioon

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700