Lisaks on Kaursoni sõnul olulised kandidaadi isikuomadused ja sobivus kollektiiviga, mida saab kaardistada kohtumisel. “Esitatavad nõudmised olenevad konkreetsest ametipostist. Finantssektoris ei tohi näiteks laskuda kiusatuste meelevalda. On teatud isikuomadused, mida kaardistame, kasutades erinevaid hindamismeetodeid, mis annavad hea pildi,” rääkis Kaurson.
Kohtumise käigus võib tekkida sensitiivseid küsimusi, mida inimene peab kommenteerima. “Olulised on usaldus ja eetikanormid. Palju infot saab näiteks rühmatöödest – mida inimene räägib ja kuidas käitub,” rääkis Kaurson.
Kui intervjuu kestab tund või rohkem, pluss individuaalne või rühmatöö, on Kaursoni hinnangul piisavalt aega, et inimesest ülevaade saada. “Seoses interneti ja sotsiaalmeedia levikuga võiks muidugi rohkem kaaluda, milliseid jälgi endast maha jätta. Ka parooliga kaitstud keskkondade puhul ei tea iial, kus ja kelle käes need andmed kümne aasta pärast võivad olla,” lisas Kaurson.
Lisaks kohtumistele küsitakse Kaursoni sõnul kandidaatidelt ka soovitajaid, kes oleksid kandideerijaga tööalaselt seotud olnud. “Hea oleks, kui tegu oleks juhiga või inimesega samast osakonnast. “Selline info on usaldusväärsem kui loota Google’i peale. Värbamisel peab kindlasti teadma, milliseid aspekte hindad ja mille kohta infot vajad, niisama googeldamisest pole eriti kasu,” sõnas Kaurson.