Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 22. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab ASi Coca-Cola HBC Eesti suhtekorraldusjuht Piret Jaaks.

M ida tähendab teie ettevõtte jaoks vastutustundlik olemine?

See on osa sellest, kuidas me oma äritegevust juhime, vastutustundlikkus on integreeritud meie tegevuspõhimõtetesse. Oleme paika pannud vastutustundlikkuse strateegia, mille oleme kaardistanud neljas valdkonnas: turg, töökoht, kohalik kogukond ja keskkond.

Vastutustundlikkus algab põhilistest asjadest, mis peaksid olema iga äritegevuse A ja O: seadusekuulekusest, missioonist ning keskkonna ja turuga arvestamisest. Ka sisekommunikatsioonikanalite olemasolu ettevõttes on vastutustundlik tegevus: töötajatega toimub avatud suhtlus. Nende peale on mõeldud, korraldatakse väljasõite või antakse ettevõtte sööklas toidusoodustust.

Tegelikult on palju tegevusi, mida ettevõtted juba teevad. Näiteks toetavad tööandjaks olemise kõrval ühiskonda, aga tegevuste strateegiad pole selgeks tehtud.

Millega eriti rahul olete?

Töötajatele toob alati sära silmi meie rannakoristusprojekt. Kogukonnaga läbi arutatud tegemised annavad lisaväärtust, ühise tegemise rõõmu.

Koostöös toiduliidu ja teiste toiduainetööstuse ettevõtetega oleme kaks aastat GDA-märgistuse kohta tarbijateavituskampaaniat korraldanud, mis on tänuväärne tegevus.

Lihtne asi, mida on võimalik ka teistel rakendada, on vaadata üle autode kütusekasutus, kalkuleerida, kas tasuks töötajatele pakkuda säästliku sõidustiili koolitust. Meil vähenes selle tulemusena kütusekulu ja CO2 emissioon, samuti vaatasime üle kaubajaotusringid. See oli kasulik nii keskkonnale kui ka ettevõttele.

Ettevõtte tegevus peaks kindlasti olema kooskõlas keskkonnaga, milles tegutsetakse.

Kas töötajad hindavad tööandja vastutustundlikkust?

Järjest enam peavad töötajad oma töökoha valiku kriteeriumide osaks seda, milliseid tegevusi ettevõte ühiskondlikul suunal teeb ja mida väärtustab.

Kuna Eesti on üpriski noor riik, on need teemad ehk pika vinnaga, aga Eesti teeb suuri ja jõulisi samme teadvustamaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse olulisust. Inimesed peavad vabatahtlikku tegevust ja enda isiklikku panust ühiskonda aina olulisemaks.

Mida soovitada ettevõtetele, kes peavad vastutustundlikkust pseudoprobleemiks?

Vastutustundlikkus peaks olema ettevõtte tegutsemise põhialus. Ei tohiks tekkida küsimustki, kas käituda eetiliselt ja vastutustundlikult või mitte. Tänapäeva ärikeskkonnas on vastutustundlikuks jäämine väga oluline, et saaksid turul opereerida ja ettevõte poleks mitte ühepäevaliblikas, vaid kauges perspektiivis jätkusuutlik ja elujõuline.

Ükskõik kuidas majandus käitub ning kui suur riik või ettevõte on, ei tohi unustada vastutustundlikku tegevust ja selle rakendamist. Alati pole see kerge, aga on mõni koht, milles ei tohi järeleandmisi teha.  

1. koht

AS Coca-Cola HBC Eesti

Tegevusvaldkond: toiduainetööstus, karastusjookide, pakendatud vee, mahlade ja mahlajookide müük

Tegevjuht: Tomaš Gawlowski 

Töötajate arv: 129

TASUB TEADA

Kogukond

Lastele suunatud tasuta jalgpallimängude sari, rannakoristustalgud “Rand puhtaks!”, toeks ollakse Mustamäe omavalitsusele.

Looduskeskkond 

Säästlik vee- ja energiakasutus, iga-aastane CO2 emissiooni mõõtmine (näiteks ettevõtte katlamajal) eesmärgiga vähendada ettevõtte autode kütusekasutust ja CO2 emissioone.

ISO nõuete põhjal hinnatakse jäätmetootmist ühe toodanguliitri kohta ja taaskasutatavate jäätmete hulka võrreldes kogu jäätmete hulgaga. Jäätmeid sorteeritakse nii kontoris kui ka laos.   

Töökeskkond 

Ettevõtte on viidud vastavusse kõrgtasemelise tervise- ja ohutusjuhtimise süsteemi OHSAS 18001 nõuetega, neli korda aastas toimuvad ettevõtte töökeskkonna nõukogu koosolekud, kuhu kõik töötajad saavad esitada ettepanekuid, küsimusi ja arvamusi aruteluks juhtkonnaga. 

Turukeskkond 

Coca-Cola süsteem on liitunud UNESDA põhimõtetega, mille kohaselt ei reklaamita tooteid alla 12aastastele lastele ega müüda karboniseeritud karastusjooke koolides. Toodetel on GDA-märgistus.

Riskide maandamiseks on kasutusel intsidentide haldamise ja kriiside lahendamise süsteem (IMCR). Selle üks osa on tarbijakaebuste telefon, mille number on vajadusel leitav iga toote etiketilt.