Autor: Rivo Sarapik • 12. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kahjuks on nii, et lõhe on aastaga kasvanud ja Eesti on sellega Euroopas esirinnas. Mullu oli lõhe 30,3, sel aastal 30,9 protsenti ja kahjuks paistab kasvutrend jätkuvat,“ kommenteeris Ruul saates "Terevisioon".

Probleem on tema sõnul laiahaardeline ning selle üks põhjuseid on naiste tagasihoidlikkus. „Naiste tööhõive on Eestis Euroopa suuremaid ja vastavalt majanduslikule olukorrale ollakse valmis vastu võtma ükskõik mis palga eest tööd, et tööd saada. Eelmist aastat analüüsides tõid tööandjad välja, kui neil on mees tööintervjuul üle laua, siis tema võitleb võimalikult suure palga eest, sest tunneb vastutust pere ja kohustuse eest. Naistel sedasi ei survesta,“ selgitas Ruul.

Samuti soosib palgavahet nn roosad ja helesinised ametid ehk teatud töid teevad pigem naised, teatud mehed. "Eestis oleks väga vaja statistikat, millised on teatud eluvaldkondades palgad," kommenteeris Ruul.

Neljapäeval, 15. aprillil, mil Euroopa Liidus tähistatakse võrdse palga päeva, korraldab BPW Estonia koos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooniga (EENA) ühisaktsiooni "Tilliga ja tillita". Sel päeval on paljudes söögikohtades üle Eesti väljas sildid, et lõhesaiad (või mõni muu roog) on müügil kahe erineva hinnaga. Lõhesai tilliga on palgalõhe võrra kallim kui samasugune sai ilma tillita.

Sõnamängu ja huumori abiga soovivad naised viidata sellele, et Eestis samaväärse töö eest meeste ja naiste palk erineb.