21. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vahe tippude ja mitte-tippude vahel läheb järjest suuremaks, head lähevad eest ära. Võib-olla just sellepärast tekitas parimate restoranide väljaselgitamine sel aastal eriti paksu verd.

Foto: Selle aasta uutest söögikohtadest pakkus kõige suurema elamuse Tallinnas Kadriorus asuv väike, ent suurlinliku hõnguga Salt oma maitsvate ja nüansirohkete roogadega.

Pingeread pannakse alati kokku ju kokkupanija kriteeriumide järgi, mis ei pruugi kõikide jaoks piisavalt olulised olla. Kui juba mina oma väikese edetabeli pärast olen korduvalt saanud tigedaid telefonikõnesid, lausa ähvardusi, mis siis veel esinduslikumate pingeridade koostajatest rääkida!

Pealegi, nagu Eestis kombeks, on meil kaks hindamist korraga: portaali eestimaitsed.com poolt läbiviidav ja Hõbelusika konkurss. Mis iseenesest on tore, sest nii peaks ju kokku ülevaatlikuma (ja objektiivsema) pildi saama. Ja kuigi printsiibid erinevad, on mõlemal väärikas valik, millega soovitan kindlasti enne olulisemat lõuna- või õhtusöögikoha otsustamist tutvuda.

Tihe rebime

Nagu öeldud, on tipprestoranid aasta-paariga teinud tohutu edasimineku nii toidu kui ka teeninduse alal. Mis on mõneti ju loomulik, sest hoovõtuaega on olnud oma kümmeviisteist aastat.

Et Pädaste Alexandris ja Demjanovi Glorias ning Egoistis on suurepärane toit, atmosfäär ja teenindus, ei üllata enam kedagi. Nii lihtsalt on. Aga rebimine on kõva, tihedalt on neile kannule jõudnud Tchaikovsky, Chedi, Ribe, Bordoo, Dominic,

aga ka MEKK, värskenduskuuri läbi teinud Ö, La Bottega.

Tegijatel on juurde tulnud enesekindlust. Noored andekad ja pühendunud kokad enam mitte ei kopeeri ega imiteeri, vaid tulevad välja oma ainukordse loominguga ja see on maitsev.

Mõned mööduva aasta parimad palad olid tomatisupp Põhjakas, langustiinisupp Crus, rjazenkast magusroog Tchaikovskys, mandlikook Moonis, potitäis Tigu mereande, Hõbekala värske suitsulest, Nehi kuusekasvunaps, Salti kaheksajalg,

Mermeri lõhe, mis otse merest, mitte kasvandusest, Teletorni bisque, Chedi krõbe pardilihasalat, Lesta ja Lamba toorjuustu – valge šokolaadi kook ja Põrgu grillitud sealiha.

Aukohal kohalik tooraine

Nüüd on ka kindel, et restoranipidajad on lõpuks hakanud uskuma seda, mida restoraniguru Demjanov kümne aasta eest rääkis, et turistid ei tule siia mitte Itaalia, Prantsuse, Kreeka kööki nautima, vaid Eesti sööki sööma. Räim ja siig on teinud läbimurde ja kinnitanud end paremate restoranide menüüdesse.

Tegijad on ka kama, kohalikud juustud, seened ja lambaliha, peet, astelpaju, isegi pihlakad.

Vähe sellest, et kohalik on aukohal, kohalikust on kohati saamas hüper-kohalik: mõnel restoranil on juba oma isiklik köögivilja-, õuna- ja marjaaed, jänesekapsa- ning seenekorjaja. Kes maale lähemal, neil muidugi lihtsam. Põhjaka oma kanade munadele ja Alexandri marineeritud põisadrule pole teistel aga veel midagi vastu panna.

2012. aastal jätkus ausate, lihtsate ja mõõduka hinnaga bistroo-tüüpi söögikohtade pealetung, tärgeldatud laudlinad ja lauahõbe on endiselt kaotusseisus. Uue tulijana rõõmustab kõige enam Salt, proffide käe all Kadrioru kitsasse keldrisse tekkinud metropolihõnguline söögikoht.

Aga ka Kork oma uudse kontseptsiooniga, kus vein on toidule tugevamaks toeks kui kusagil mujal. Või meremuuseumi Maru, Viimsi Roots ja Tartu Spargel, kus praegu atmosfäär veel maitsetest üle, kuid arenguks hoogu tundub olevat.

Tänavuse aasta õnnestujad

Heidi Vihma toidule, teenindusele ja interjöörile 10-palli süsteemis antud hinnangu summa:

1. Põrgu 28

2. Hõbekala 28

3. Salt 28

4. Cru 27

5. Pärimusmuusika aida kohvik 27

... ja ebaõnnestujad

1. XX sajand 15

2. Kompott 15

3. Massimo 14

4. Ti Amo 11

5. Džingel 10

Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja