Kas meie töönädal võiks olla neli päeva pikk?

Statistika järgi on eestlased Euroopas kõige usinamad töötegijad, kes peale pikkade tööpäevade teevad tihti ka ületunde, kirjutab Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld ajakirja Personali Praktik värskes numbris. 

Probleemi lahenduseks on pakutud, et töönädalad muutuksid nelja päeva pikkusteks ehk et töönädal olekski praegusest lühem. Doktor Põld nendib, et neljapäevaseid töönädalaid on võimalik teha ka nii, et tööpäevad muutuvad kümnetunniseks. Eestis on juba ettevõtteid, kes sellist töökorraldust praktiseerivad.

Põld tunnistab, et tema sellist töökorraldust siiski heaks ei kiida, sest liiga pikad tööpäevad kurnavad liigselt organismi. Kuigi konkreetseid uuringuid nelja päeva pikkuse töönädala mõju kohta tehtud ei ole, on siiski selge, et pikem taastumisaeg aitab organismil välja puhata.

„Neli päeva kestev töönädal võiks olla eriti tõhus just noorte puhul, kes töötavad sundasendis, olgu ta kassiir või pidevalt arvuti taga istuja. Nooremal põlvkonnal on lihased kehvemini arenenud ja nad on füüsiliselt nõrgemad. Minu arvates ei kasutata tööaega efektiivselt ja pigem tehakse tühje tunde,“ tõdeb Põld artiklis.

Selleks, et neljapäevased töönädalad tegelikkuseks saaksid, on meil aga vaja õppida töötama sama tõhusalt kui seda teevad Lääne-Euroopa inimesed. „Praegu paraku ei küündi me selle tasemeni. Kuigi alati on võimalik tööandjaga tööajas kokku leppida, on palk peamine põhjus, miks otsustatakse ikka täistöönädala kasuks. Suurem osa meist ei saa endale lubada 20% väiksemat palka,“ lisab Põld.

Loe artiklit edasi ajakirja Personali Praktik oktoobrinumbrist. Tellijad saavad artiklit lugeda ka veebis: http://pp.aripaev.ee

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara