Autor: Heidi Vihma • 27. veebruar 2015

Restoranitest: Kassi-, mitte toiduarmastajatele

Kohvik Nurr
Autor: Julia-Maria Linna

Kasse on Nurris enam-vähem sama palju kui laudasid, nii et põhimõtteliselt võiks igale laudkonnale silitamiseks ja kallistamiseks olla oma kass. Kassid ongi kohviku parimaks osaks, kohvikuks olemine vajab veel harjutamist.

Kassikohvikusse sisse saamine vajab kannatlikku meelt. Välisuks küll avaneb, aga järgmine mitte. Jõudsin sisekorraeeskirjad kõikides keeltes läbi lugeda, enne kui tuli šveitser, vabandust, ettekandja, ja mu sisse lasi – nii valvatakse, et kassid jalga ei laseks, selgitas ta.

Suurem hool kassidele kui inimestele

Sisekorraeeskirjad on ranged – ei mingit magavate kasside äratamist ega silitamist ja sülle tulevad kassid vaid siis, kui nad seda ise tahavad. Kahest kohvikukassist, kes parajasti ärkvel olid, lasi üks hea maitsta värskel kassitoidul, mille üks vanapaar parajasti tema jaoks oma laua alla serveerinud oli (jah, menüüs on ka kassitoitu, inimroogasid ei lubata loomadega jagada). Teine sõbrustas väikese tüdrukuga, ronis talle sülle ja soostus silitamisega.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.

Loe kõiki restoraniteste siit.

 

 

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700