Autor: Heidi Vihma • 13. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veel viis aastat tagasi poleks burgerikioskil restoranirubriiki mitte mingi juhul asja olnud, burgerite suurimaks väärtuseks oli individuaalsuse puudumine. Burger oli nii unifitseeritud, et kõlbas isegi maailmamajanduse indeksiks, millega andis mõõta elatustaseme erinevusi suuremas osas maailmas. Burks oli burks ja friikas oli friikas.

Burgeri kohalikud eripärad

Nüüd on burgerid teinud kannapöörde ja löönud pärisgastronoomia ukse valla. Burger-šovinistidest on saanud natsionalistid. Kuklisaiad lähevad järjest kohalikumaks, kohati isegi hüperkohalikuks ning pressivad end ka lausa gurmeeroogade sekka – saia vahele pannakse juba foie gras ja nooblid juustud.

Uulits järgib trende ja nimetab pakutavat julgelt tänavagurmeeks. Kohalikke maitseid esindab rukkikukkel ja mädarõikakaste, taimetoitlaste jaoks on vegeburger, elustiiliroogasid esindavad fitnessiburger ja paksuke – viimane jäi küll maitsmata, sest ausalt öelda ma lihtsalt ei julgenud sellise nimega rooga tellida. Joogiks pakutakse muidugi kohalikku käsitööõlut – see on nüüd ju kõikjal, aga Uulits astub sammu veel edasi, pakkudes ka talus toodetud naturaalseid mahlajooke, mida veel kusagilt mujalt saada ei ole.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.

Loe kõiki restoraniteste siit.

3 pilti

Mustamäel asuv burgerikiosk Uulits on rahvusvahelist rooga burgerit uuendanud – valikust leiab burgereid musta sõstra marmelaadi, veinise sibulamoosi, rukolapestoga või näiteks sinepi-mee kastmega.

Foto: Julia-Maria Linna