Autor: Terviseuudised • 18. mai 2019

Vastavat uuringut esitleti mullu Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD) aastakoosolekul. Uuringu viis läbi Tomohide Yamada Jaapanist, Tokyo Ülikoolist.

Liigne päevane unisus on kogu maailmas laialt levinud, nagu ka lühikeste päevaste uinakute tegemise komme. Päevauinakud on tavaliselt lühikesed, kuid võivad varieeruda mõnest minutist mõne tunnini. Sagedus varieerub juhuslikust uinakust kuni planeeritud puhkeperioodideni, mida uinakuharjumusega inimesed iga päev mitu korda ette võtavad. Mõned inimesed teevad uinaku, sest nad on päevasel ajal unehäire tõttu erakordselt unised.

Nimetatud uuringus viisid teadlased läbi metaanalüüsi, et uurida seost päevase unisuse või uinakute ja II tüüpi diabeedi riski vahel. Nad otsisid Medline'i, Cochrane Library ja Web of Science'i andmebaasidest kuni 2014. aasta novembrini avaldatud artikleid, kasutades otsingusõnu "päevane unisus", "uinak" ja "diabeet". Algselt välja selgitatud 683 uuringust loeti kokku 10 kvaliteetseks ning need hõlmasid 261 365 Aasia ja Lääne patsiente. Uuringute läbiviimise riikideks olid Rootsi, Hispaania, Soome ja Saksamaa (päevane unisus) ning USA, Hiina ja Saksamaa (uinakud).

Liigne päevane unisus määratleti jaatava vastusena sellistele küsimustele nagu "Kas teil esineb päevasel ajal unisusega seonduvaid probleeme?" Päevauinak määratleti jaatava vastusena sellistele küsimustele nagu "Kas te teete päevaseid uinakuid?" või "Kas te magate päevasel ajal?"

Täheldati, et liigne päevane unisus suurendas diabeedi riski 56%, pikem päevane uinak kestusega 60 minutit või rohkem aga suurendas riski 46%. Seevastu lühem uinak (60 minutit või vähem päevas) diabeedi riski ei suurendanud.

Analüüs näitas, et uinakud, mis kestsid kokku ligikaudu 40 minutit päevas, riskile mõju ei avaldanud, kuid sellest pikema kestuse korral hakkas risk järsult suurenema.

Teadlased lisasid, et päevaste uinakute tegemise põhjuseks võivad olla öised unehäired, nagu näiteks obstruktiivne uneapnoe (OSA). Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et obstruktiivne uneapnoe on sõltumatult seotud südamearterite ummistustega (isheemiaga), insuldiga, fataalsete ja mittefataalsete kardiovaskulaarsete haigustega ning üldise suremusega."

Teadlased täpsustasid veel, et lühikesed, alla 30 minuti kestvad päevauinakud on kasulikud ja aitavad parandada erksust ja motoorikat. Lühike uinak lõpeb enne sügava unefaasi algust. Kui inimene siseneb sügavasse unefaasi ja tal ei õnnestu seejärel normaalset unetsüklit lõpuni teha, võib tulemuseks olla nähtus, mida nimetatakse uneinertsiks, mille korral inimene tunneb end uimasena, desorienteerituna ja isegi unisemana kui enne uinakut.

Allikas: Virtuaalkliinik (Science Daily, tõlkis Kalle Klein)