Segadust tekitavad erinevate seaduste terminid. Näiteks rahvasuus dekreetpuhkuseks nimetatud aeg on töölepingu seaduse mõistes rasedus- ja sünnituspuhkus, kuid hüvitist selle aja eest maksab hoopiski haigekassa töövõimetuslehe alusel.
Tööandjad ei ole praegu alati nõus töötajale enne lapse sündi isapuhkusele lubama, põhjendades sellega, et „kust ma tean, et ta tegelikult ka isa on, kui laps veel sündinud ei ole ja sünnitunnistust ei ole esitatud“.
Kuid kõige enam küsimusi tekitab jätkuvalt töötamine lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise saamise ajal: kas võib üldse töötada, kas võib sama või teise tööandja juures, kui palju võib töötajale tasu maksta, et vanemahüvitis ei väheneks jne.
Süsteemi täiustamine ja regulatsiooni ühtlustamine ning selginemine oleks väga oluline. See soodustaks kindlasti last ootavate perede ja väikelaste vanemate õiguste tagamist. Samuti aitaks see tööandjatel süsteemis paremini orienteeruda ning vähendaks asjatut pelgust lastega vanemate töölevõtmisel.
Lapsevanemate õiguste ja kohustuste kohta tööelus saab rohkem infot portaalist Tööelu.