Autor: Sekretär.ee • 10. september 2019

Vaimse tervise ja seeläbi ka füüsilise tervise häirumine võib tuleneda stressirikkast töökeskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik mõju üksnes isikliku tervisega, vaid see mõjutab kogu ühiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati ka psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, milleks on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Hea töökeskkonna eest vastutavad nii tööandja kui töötaja

Tööandja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ka töötajana on võimalus kujundada hea psühhosotsiaalne keskkond – leida võimalus anda juhtidele konstruktiivset tagasisidet töökeskkonna ja töökorralduse osas ning teha ettepankuid olukorra parandamiseks ning olla ühtlasi toetav kolleeg.

Maandamata stressitekitajad mõjutavad ettevõtte käekäiku

Töötervishoiu ja -ohutuse järelevalve tulemustest selgub, et töökeskkonna vaimse tervise käsitluse osas on veel palju väljakutseid ja arenguruumi. Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nn pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks aga võivadki olla konfliktid, motivatsiooni langus, töölt puudumine, mis võib lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte käekäiku.

Tööinspektsioon ja ministeerium aitavad ettevõtetel tööstressi teemasid teadvustada

Toetamaks ettevõtete psühhosotisaalsete ohutegurite käsitlust, keskendub tööinspektsioon sellel aastal teavituse ja järelevalve raames just nendele teemadele. Korraldatakse sihtkontrolle, millega tuvastatakse peamised probleemid ning suunatakse tööandjaid teemaga tegelema. Samuti on tööandjatel võimalus osaleda tööinspektsiooni infopäevadel, kus selgitatakse ohuteguri olemust ja viise, kuidas enda ettevõttes riskide hinnata ja maandada.

Jõustunud seadusemuudatused ning tööinspektsiooni tegevus teema tutvustamisel on tekitanud vaimse tervise teemade vastu ettevõtetes ka suuremat huvi ja hulga küsimusi. Mõistmaks paremini vaimse tervise käsitluse hetkeolukorda ettevõtetes ja peamisi takistusi nendega tegelemiseks, koostas sotsiaalministeerium analüüsi. Selle käigus selgitati välja peamised sammud, mida on vaja astuda, et toetada head psühhosotsiaalset töökeskkonda. Sellest saad lugeda täpsemalt valminud analüüsist.

Tegelikult on meil kõigil oluline roll ja jagatud vastutus enda ja oma kolleegide hea vaimse tervise tagamisel. Märka, kuula ja ole toeks seal, kus näed vajadust ja võimalust!

Hea teada - mis on mis?

Kolm seisundit, mis võivad kujuneda psühhosotsiaalsete ohutegurite tagajärjel. Kirjeldatud seisundid on küll sarnased, kuid erinevad üksteisest haiguse kulu ja haigusilmingute avaldumise poolest.

Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Iseseisvalt ei ole stress haigus, kuid pikaajaline viibimine stressirohkes keskkonnas võib viia vaimse või füüsilise terviserikkeni. Stressiga kaasneb organismi üldine pingeseisund – vererõhu tõus, lihaspinge, immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu on stress riskifaktoriks paljudele haigustele. Näiteks kõrged töönõudmised koos vähese kontrolliga oma töö üle võivad suurenda südame-veresoonkonna haiguste ning kaela- ja seljavalude esinemissagedust. Tööstressiga seostatakse ka unehäireid, maohaavandite teket, astmat, aga ka vähki.

Stressis inimestele on sageli omane ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja teiste psühhotroopsete ainete suurem kasutamine. Stress suurendab õnnetuste, sh tööõnnetuste tõenäosust. Pikaaegne stress võib põhjustada depressiooni ja läbipõlemist. Üha enam räägitakse ka positiivsest stressist, mida tuntakse nn töönarkomaaniana ja mis võib samuti viia läbipõlemiseni.

Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab meeleolu alanemine, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressiooniga kaasneb sageli vähenenud aktiivsus ja kiire väsimine ka pärast väikest pingutust, samuti tähelepanu alanemine, alanenud enesehinnang ja -usaldus, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, häiritud uni ja isu alanemine. Samuti on iseloomulik enesekahjustuse- või suitsiidimõtted, raskematel juhtudel ka teod. Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos. Kerged depressiooni sümptomid on inimese jaoks tavaliselt ebameeldivad, tekitades mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises.

Mõõduka depressiooniga isikul on harilikult märgatavaid raskusi sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses. Depressioon võib esineda nii ühekordse episoodina, kuid võib ka olla korduv. Depressiooni diagnoosimiseks on vajalik episoodi(de) kestus(ed) vähemalt kaks nädalat.

Läbipõlemissündroomi (läbipõlemist) iseloomustab seisund, mis tekib, kui ei saavutata ihaldatud eesmärke või suhteid. Läbipõlemisega kaasneb motivatsiooni kadumine. Läbipõlemissündroom avaldub emotsionaalses kurnatuses, vähenenud jõudluses ja meeleolus. Läbipõlemissündroomi avaldumise suuremat tõenäosust seostatakse teatud erialadega, eelkõige inimestega töötamist nõudvate erialadega, nagu klienditeenindus.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi