Sekretär.ee  • 17 märts 2020

Haigena käib tööl üle poole Eesti inimestest

65% Eesti töötajatest on viimase aasta jooksul haigena tööd teinud, selgus värbamisagentuuri Brandem kandideerimiskäitumise uuringust.

Haigena tööl käimine on Eesti inimeste seas levinud.   Foto: Shutterstock

55% inimestest käis haigena füüsiliselt töö juures kohal ja 13% tegi haigena tööd kodus. Suur on haigena tööl käijate arv just kaubanduse ja toitlustuse tegevusaladel, kus teiste inimeste nakatamise oht on suurem.

Uuringus osales üle 3700 inimese, kellest 88% töötas ja õppis, 8% ainult õppis ja 4% ei töötanud ega õppinud. Brandem küsis töölkäijatelt, kas nad on viimase aasta jooksul haigena tööl käinud ja ka seda, kui palju suurema töötasu eest oleksid inimesed nõus haigena tööl käima.

Kõige rohkem käivad haigena tööl just madalama haridus- ja palgatasemega töötajad. Akadeemilise kõrgharidusega töötajate hulgas on viimase aasta jooksul haigena tööl käinud 38% inimestest, rakendusliku kõrgharidusega töötajate puhul on see näitaja 46% ja keskharidusega töötajatel 57%.

Väiksepalgalised käivad haigena tööl

Kehtib ka selge negatiivne seos töötasu suuruse ja haigena tööl käimise vahel – mida väiksem on töötasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täistöökoormuse korral oli alla 1000 euro, käis haigena tööl 61%. Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta jooksul haigena tööl 41%.

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on haigena tööl käivate inimeste arv endiselt suur, kuid on viimastel aastatel järjepidevalt vähenenud. Haigena tööl käivate inimeste arv väheneb, kuna järjest enam tööandjaid hüvitab töötajatele esimeste haiguspäevade eest töötasu.

„Kuna Brandemi uuringu vastuste kogumise periood jäi selle aasta veebruari lõppu ja märtsi algusesse, siis mõjutas tuleviku kavatsustele antavaid hinnanguid kindlasti ka väga suurt meediakajastust saanud viiruste temaatika. Praegu on positiivne see, et inimeste teadlikkus viirushaiguste leviku ja ärahoidmise kohta on väga palju kasvanud. Loodetavasti avaldab see tulevikus positiivset mõju ka teiste viirushaiguste leviku tõkestamisele,” lisas Evart.

Evart tõi veel välja, et kõige rohkem käiaksegi haigena tööl sel juhul, kui töötasuga toimetulek on kehv ja tööandja ning riik ei kompenseeri haiguspäevade tõttu saamata jäänud töötasu.

„Keegi ju ei taha tegelikult haigena tööl käia. See on paljude inimeste jaoks sundseis. On muidugi ka neid, kelle töö jääks töölt eemaloleku tõttu tegemata, sest paljud ettevõtted on töötajate puuduses ja palkade kasvades üsna „õhukeseks“ lihvitud. Valdavalt on aga inimesed haigena tööl siiski puhtalt isiklikel majanduslikel põhjustel,“ sõnas Evart.

Paratamatul käivad haigena tööl rohkem nende valdkondade töötajad, kus on suurim võimalus teisi inimesi nakatada, näiteks kaubanduse, toitlustuse ja muude teenindavate tegevusalade töötajad. Need on valdkonnad, kus ei ole võimalik töötada kaugtöö vormis või vabalt valitud ajal.

Viimase aasta jooksul on haigena tööl käinud 68% majutuse- ja toitlustuse tegevusala töötajatest, 67% muude teenindavate tegevusalade töötajatest ja 63% kaubanduse tegevusalade töötajatest.

Kõige vähem käivad haigena tööl info ja side valdkonna töötajad (34%). Sellel tegevusalal on ka kõige suurem osakaal inimesi, kes haiguse korral kodus tööd teevad (52%).

Brandemi uuringus küsiti ka seda, kui palju suurema töötasu eest oleksid inimesed nõus haigena tööl käima. Selgus, et 53% inimestest ei oleks mitte mingi hinna eest nõus haigena tööle minema. 47% töötajatest oleksid aga valmis haigena töötama küll, kui töötasu oleks sellisel juhul kõrgem.

Brandemi kandideerimiskäitumise uuringus koguti osalejatelt andmeid alates 17. veebruarist kuni 10. märtsini 2020. aastal ning selles osales 3711 inimest üle Eesti.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700