Siiri Vello • 20 märts 2020

Andmekaitse ei välista töötajate ja klientide elu ja tervise kaitset

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldas hiljuti seisukoha küsimuses, kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tervisega seotud informatsiooni. AKI tõi välja, et terviseandmete töötlemise aluseks saab olla vaid seadusest tulenev alus või nõusolek.

Näitena seadusest tuleneva alusena tõi AKI välja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, kus tööandjatele on kindlates olukordades antud andmete nõudmise õigus. AKI seisukoht on õige, kuid võib tekitada nii tööandjates kui ka töötajates tunde, et nad ei saa teha midagi teiste ega enda kaitseks, kuivõrd nad ei saa teada, kas lähikonnas on nakkuse oht. Eriolukorras on nii tööandjal kui ka töötajatel kohustusi, mille täitmine aitab viiruse levimist peatada. Andmekaitsereeglitest kinnipidamine nende kohustuste täitmist ei takista.

Töötajate poole pealt näeb töölepingu seadus ette, et töötajal on kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS-i § 15 lg 2 punkt 5). Selle kohustuse rikkumine võib kaasa tuua sanktsioone (nt hoiatuse või lausa tööst ilmajäämise). Teiste isikute jaoks võib see kaasa tuua terviseprobleeme ja isegi surma. Nimetatud kohustuse täitmine töötajate poolt on eriti oluline praegu, COVID-19 viiruse leviku ajal, et hoida nii oma kaastöötajate kui ka klientide tervist.

Kõige parem meede nakkuskahtluse korral oma kohustuse täitmiseks oleks töölt koju jäämine. Kuna töötajad ei saa tihtipeale majanduslikel põhjustel töölt koju jääda, aga samas on töötjatel TLS-ist tulenev kohustus mitte kahjustada teiste isikute elu või tervist, siis peaksid töötajad sellises olukorras oma kohustuse täitmiseks teavitama tööandjat nakatumisest, viiruse kahtlusest või soovist igaks juhuks koju jääda. Pooled peaksid leidma üheskoos viisi, kuidas saaks töötaja kõige paremini ühitada töötamise ja teiste isikute elu ja tervise kahjustamisest hoidumise kohustuse (nt võimalusel kodukontorist töötades). Kui töötaja siiski jätkab tööl käimist, on teiste töötajate tervisega seotud kohustused ka tööandjal.

Nimelt on tööandja seaduse järgi kohustatud tagama töötajate töötervishoiu ja -ohutuse (TLS-i lg 2 p 6 ja TTOS). Mis puutub nakkushaigustesse, siis seadused ei näe tööandjatele viiruste puhangute korral ette selgeid meetmeid, mida rakendada. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seadus reguleerib seda üksnes piiratud ulatuses. Kuna tööandjate kohustus tagada töötajate töötervishoid ja -ohutus on üldine ega ole selgelt piiritletud, peab tööandja ka viirusepuhangu ajal rakendama meetmeid, et viiruse levikut piirata. Milliseid meetmeid kasutada, peab iga tööandja ise hindama, lähtudes konkreetse töö iseloomust, töötajatest ja valikus olevatest meetmetest. Meetmeteks saavad olla näiteks kodukontoris töötamise võimaldamine, inimestevaheliste kontaktide vähendamine miinimumini ning ka isikukaitsevahendite olemasolu tagamine.

Seejuures on väga oluline, et tööandja informeeriks töötajaid enda ja nende kohustustest (sh kohustusest hoiduda teiste tervise ja elu kahjustamisest), selgitaks võimalikke tagajärgi ja suunaks töötajaid nakkuskahtluse korral teistega kontakti vältima. Isegi kui töötaja ei soovi oma tervislikust seisundist tööandjat teavitada, võib teadmine tööandja ja töötaja enda kohustustest ja võimalikest tagajärgedest tagada paremini kõigi töötajate tervise ja elu kaitse, distsiplineerides töötajat valima parima lahenduse, et vältida teiste nakatamist.

Loe pikemalt Personaliuudiste veebist.

Foto: Pixabay
Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700