7 ajateenistusest saadud omadust, mida tööandjad hindavad

Tööandjad hindavad ajateenistuse läbinud noort, kes oskab esile tõsta, mida läbitud kogemus talle andis, selgub kaitseministeeriumi ja Tartu ülikooli koostöös tehtud uuringust. Kuigi tööandja ei eelda tööle kandideerijalt ajateenistuse kogemust, võiks noor inimene ajateenistuses õpitud oskusi ja saadud kogemusi tööandjale esitleda, pikkides neid nii CV-sse, motivatsioonikirja kui ka tööintervjuu vestlusteemadesse.

Tänavune naistele mõeldud ajateenistuse teabepäev  Foto: Eiko Kink

1) Juhtimiskogemus ja vastutus

11 kuud kestva ajateenistuse käigus läbitakse nooremallohvitseride kursus, mille käigus koolitatakse ajateenija välja jaoülemaks. Selles rollis on teenistujal vähemalt kolm, aga üldjuhul juba kümmekond alluvat, kelle heaolu ja tegevuste eest vastutada ja see on võrreldav esmatasandi juhi rolliga tavaelus. Nagu igal pool mujal juhipositsioonil olles, on kaitseväes oluline, et juht tunneks oma inimesi hästi ning oskaks rakendada nende andeid ja tugevusi selliselt, et kogu meeskond jõuaks püstitatud eesmärkideni. Praktiline juhtimiskogemus annab oskuse võtta vastutust, teha kiireid otsuseid ja analüüsida juba tehtud valikuid, et nendest õppida.

2) Distsipliin

Kahtlemata on distsipliin mõnevõrra kinni isikuomadustes, aga eelkõige on see treenimise küsimus. Ajateenistuses hakatakse enesedistsipliini treenima esimesest päevast alates. Alguses nõuab reeglite ja uue elukorraldusega harjumine pingutust, ent hiljem muutub harjumuseks. Pärast ajateenistuse lõppu on enamik ajateenijatest vabanenud mõnest kunagisest harjumusest ja õppinud juurde praktilisi igapäevarutiine, näiteks oma päeva varakult ja produktiivselt alustada. Teatavasti algab esimestel teenistuskuudel ajateenija päev kell 6 hommikuvõimlemisega ja teenistuse ajal hoolitsetakse nii oma tervise kui ka füüsilise vormi eest.

3) Valmidus asju ära teha

Mõni inimene on alati valmis uusi väljakutseid vastu võtma, teisel võib julguse kogumine võtta aastaid aega. Ajateenistuses on vaja välja tulla harjumuspärasest mugavustsoonist ning õppida nägema ettetulevaid raskusi väljakutsetena, mis tuleb ületada ja mida pole võimalik kuhugi edasi lükata. Teenistuses õpib iga noor, et kui on vaja midagi ära teha, siis tuleb see ära teha. Eesmärgile orienteeritus ja valmidus aidata, seal kus vaja, loob kõik eeldused töö kiiremaks edenemiseks. Seda kogemust kordi ja kordi läbides kasvab enesekindlus ning teadmine, et esmapilgul keerulisena näivad ülesanded on tehtavad.

4) Meeskonnatöö oskus

Meeskonnatöö põhieesmärk on tekitada sünergia, kus ühise panustamise tulemusel saavutatakse rohkem. Ajateenistusse tuleb kokku erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga inimesi, kes peavad hakkama külg külje kõrval ühiseid eesmärke täitma. Tegu võib olla inimestega, kellega igapäevaelus kokku ei puutuks, aga kellega olenemata erinevustest tuleb meeskonnana olla väljas kogu grupi eest. Lõviosa eesmärkide täitmisest antakse kogu jaole tervikuna, mis tähendab, et tuleb üheskoos mõelda, kuidas olukord võimalikult efektiivselt lahendada. Seejuures tuleb lahti lasta eelarvamustest ja stereotüüpidest, õppida teisi toetama ja abistama ning enda teadmisi teistele edasi peegeldama. Tänu sellele oskavad teenistuse läbinud noored hinnata meeskonna väärtust ja ühist pingutust.

5) Prioriteetide seadmine pingelises olukorras

Ajateenistuses tuleb seista silmitsi väljakutsetega, millega inimesed tavaelus kokku ei puutu. Ajaline ressurss on alati piiratud ja ülesandeid tihtilugu rohkem, kui ära teha jõuab. Imiteerida tuleb sõjasituatsioone, kus vajalik informatsioon otsuste tegemiseks ei pruugi olla kättesaadav, kuid nõutav on kiire tegutsemine. Taolistes olukordades juurutab ajateenija sisse oskuse eristada olulist ebaolulisest ning viia alustatud tegevused lõpuni. Ajapikku tekib kindlustunne, kuidas tulla toime mis tahes keerulises olukorras ning säilitada seejuures oskus olukord rahulikult läbi mõelda ja sellele lahendus leida.

6) Kohanemis- ja õppimisvõime, strateegiline mõtlemine

Tänapäeva maailmas muutub töö sisu ja olemus üha kiiremini ning õpitud tehnilistest oskustest peavad tööandjad hoopis olulisemaks kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet. Ajateenistuses tuleb uute olukordadega seista silmitsi iga päev – ülesanded eeldavad lisaks füüsilisele võimekusele ja tehnilistele sõjalistele oskustele ka loogilist ja kriitilist mõtlemist. Näiteks õpetatakse jaoülemaid läbi mõtlema kogu lahingolukord, võttes arvesse nii hetkel eksisteerivaid kui ka ajas muutuvaid tegureid, näiteks maastiku eripära, ilmastikku, vastase võimalikku teguviisi, samuti abijõud ja julgestuse, kes saaks vajadusel toetada. Oma plaanist lähtudes tuleb jagada laiali igale oma jao liikmele ka vastutus ja põhiülesanded. Sealjuures mõtlema ka infovahetuse ja sidepidamise tagamisele ning kaaluma läbi ka kõik riskistsenaariumid ja tegevused, kui olukord ka jooksvalt muutub. Seetõttu on ka kõik liikmed harjunud muutuvas keskkonnas tegutsema.

7) Otsustus- ja analüüsivõime

Ajateenistus treenib võimekust analüüsida erinevaid situatsioone ning võtta piiratud info juures vastu otsuseid, mis mõjutavad näiteks operatsioonide edukust ja sõdurite heaolu või n-ö vastase käitumist lahinguväljal. Oskus analüüsida piiratud inforuumis erinevaid olukordi ja teha selle pinnalt valikuid, annab ajateenistuse lõppedes eelise mis tahes ametikohal.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700