Sekretär kui tööandja saadik

Nii tööandjad, töötajad kui ka kandidaadid on uues olukorras. Kas nüüd, kus koroonaviiruse leviku tõttu tekkis ootamatu seisak majanduses, terendab uus ajajärk, kus jõupositsioonil on tööandjad? Kas sellisel juhul on tööandja brändingusse üldse vajalik investeerida?

Brandemi tegevjuht Marie Evart  Foto: Mihkel Leis

Eestis on statistikaameti andmetel töötuse määr väga lühikese aja jooksul tõusnud 3,9 protsendilt 7,8 protsendini. 2020. aasta raputab seni tööturul valitsenud olukorda. Kindlustunne saab nii tööandjatel kui ka töötajatel haavata. Siiani on tööturul jõupositsioonil olnud selgelt kandidaadid. Neil on olnud rohkem alternatiive, mille vahel valida ja tööandjad on pidanud sobivate spetsialistide värbamiseks pingutama, et konkureerivate tööandjate seast silma paista.

Võiks ju arvata, et uues olukorras, kus paljud ettevõtted on pidanud koondama ja inimesed on ebastabiilsuse tõttu alalhoidlikumad, on tööandja bränding viimane asi, millele mõelda ja värbamine on imelihtne. Tegelikkuses see aga nii mustvalge pole. Tasub silmas pidada, et töötuse määr on suuresti tõusnud lihttööliste segmendi arvelt. Eesti Panga tööturu ülevaatest selgub, et endisi tippspetsialiste on registreeritud töötute seas vähe suhtena hõivatud tippspetsialistide koguarvu, lihttöölisi aga palju.

Tööandja maine kujundamisel ei saa teha järeleandmisi

Koroonaviirusest tulenevad muutused on valdkonniti ja ametirühmiti mõjunud erinevalt. Lihtsustatult, kui aasta alguses oli keeruline värvata pea igale positsioonile, siis vähemalt hetkel ületab näiteks teenindusvaldkonnas tööjõu pakkumus tööjõu nõudlust ja sobiva töötaja leidmine on lihtsam. Jah, võime spekuleerida, et mõnes valdkonnas on kandidaatide palgaootused lähikuudel väiksemad. Kuid ootused sellele, kuidas üks tööandja oma inimestega käituma peaks ja millist kandidaadikogemust eeldatakse, on jäänud samaks. Seetõttu ei saa tööandjad end endiselt lõdvaks lasta ja oma tööandja maine kujundamisel ning positiivse kandidaadikogemuse pakkumisel teha järeleandmisi. Isegi kui lühiajaliselt on huvi välja kuulutatud konkursside vastu suurenenud, siis tuleb silmas pidada ka pikemat perspektiivi. Kas see, kuidas me tööandjana praegu käitume, aitab meil olla konkurentsivõimeline tööandja ka paari aasta pärast, kui turuolukord on taas muutunud?

Läbipaistvus ja avatud kommunikatsioon saavad aina olulisemaks

Koondamisteated seni stabiilsetelt organisatsioonidelt ja edukatelt idufirmadelt on seadnud paljude seas senised reklaamsõnumid kahtluse alla. Kandidaadid on hakanud otsima rohkem turvatunnet ja lubadust stabiilsusele. Töötajad ootavad oma praegustelt tööandjatelt rohkem infot, kaasamist, õlg õla tunnet. Mõlemal juhul on muutunud läbipaistvus ja avatud kommunikatsioon olulisemaks. Tööandja brändingus on kriisisituatsioonis fookus värbamisvõimekuse suurendamiselt liikunud olemasolevate töötajate hoidmisele.

Mis iganes otsuseid on tööandjad praegu pidanud vastu võtma, neid tuleb oma inimestele põhjendada ning teha seda viisil, et töötajatel säiliks usk ja usaldus oma juhi ning tööandja vastu. Nagu öeldakse, head kriisi ei tasu raisku lasta. Nii on kriisikommunikatsiooniga väga hästi toime tulnud tööandjad suurendanud oma töötajaskonnas saadikute osakaalu ehk nende inimeste arvu, kes oma tööandjat hea sõnaga toetavad ja tutvusringkonnas soovitavad.

Tööandja saadikud tagavad sõnumite usaldusväärsuse

Peame arvestama, et tööandjate ametlikes kanalites kuvatud sõnumitesse võivad potentsiaalsed kandidaadid veel mõnda aega teatud kahtlustustega suhtuda, sest heal ajal meelitati neid suurte lubatustega organisatsiooni, mida kriisiolukorras tööandjad ei suutnud või tahtnud enam täita. Kui aga sõnumi edastajaks on sõber või tuttav, on loogiline, et infosse suhtutakse suurema usaldusväärsusega. Mida rohkem on organisatsioonil praegu lojaalseid tööandja saadikuid, seda paremini suudab ta oma mainet tööandjana hoida ja ka eesmärke saavutada.

Selle teada saamiseks saab alustada töötajate käest lihtsa küsimuse küsimisest nullist kümneni skaalal: kui suure tõenäosusega sa oma tööandja juures töötamist sõpradele ja tuttavatele soovitaksid? On eriti oluline, et saadikuid leiduks just neil ametikohtadel, kes puutuvad kokku näiteks külaliste, klientide, koostööpartnerite ja kandidaatidega ehk väliste kontaktidega, kellel tekib kohtumisel organisatsioonist seetõttu kas positiivne või negatiivne esmamulje.

Jah, tööandja brändingut on vaja. Varasemaga võrreldes on vaja veel rohkem tähelepanu pöörata autentsusele, oma töötajate kaasamisele ja nende emotsioonide juhtimisele. Paljud ettevõtted on sunnitud tegema ebamugavaid otsuseid. Töötajatele ei jää meelde niivõrd langetatud otsus, vaid emotsioon, mis otsuse teatavaks tegemisega kaasnes ja see emotsioon jääb organisatsiooniga pikaks ajaks koos käima. Kui organisatsioonil ei ole praegu töötajate seas lojaalseid saadikuid, on head tööandja mainet väga keeruline hoida.

SEKRETÄRIDE PÄEV 2020: „Amet kui kameeleon”

Mis kasu kaasneb tugeva tööandja brändiga?

Marie Evart värbamisagentuur Brandem partner ja tegevjuht

Tööandja bränding on kuum teema ja tekitanud mitmeid müüte ja küsimusi – mida üldse tähendab tugev tööandja bränd? Millest alustada selle loomist? Kes tööandja brändingu eest vastutab? Mida saab iga töötaja parema tööandja maine saavutamiseks teha?

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700