Autor: Tiina Lang • 13. jaanuar 2021

„Tööpsühholoogi vastuvõtt on väga vajalik osa töötervishoiuteenusest, luues koos töötervishoiuarsti vastuvõtuga loogilise terviku, sest tööpsühholoog keskendub töötaja vaimsele, kuid töötervishoiuarst füüsilisele tervisele,” sedastab Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu asutajaliige, tööpsühholoog Pia Pedanik.

„Osad tööandjad pakuvadki töötajatele võimalust külastada tööpsühholoogi, mida ma pean töötaja tervise hoidmisel väga tänuväärseks panuseks. Töötervishoiumeeskonda peaks minu arvates kuuluma lisaks töötervishoiuarstile veel tööpsühholoog, töötervishoiuõde, tööergonoom ja tööhügieenik. Selline terviklik spetsialistide süsteem peab muutuma tavapäraseks nii tööandjate, töötajate kui seaduse silmis.”

Ta selgitab, et tööpsühholoogi vastuvõtul nõustatakse nii töötajat kui tööandjat, kuidas hoida vaimset tervist ja ennetada sellega seoses tekkida võivaid probleeme, mis hõlmavad näiteks tööstressi ja selle vähendamist, koondamisnõustamist või muid küsimusi.

„Tööpsühholoog aitab kaasa, et luua ohutut töökeskkonda, hindab psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötajate tervisele, konsulteerib tööandjaid ja töötajaid, kui on vaja probleeme lahendada. Koos tööandjaga leitakse sobivamad võimalused, mis parendavad psühhosotsiaalset töökeskkonda.”

Vaimne tervis mõjutab äritegevust

EU-OSHA ehk Euroopa Liidu Tööohutuse ja Töötervishoiu Teabeagentuuri tööohutuse ja töötervishoiualaste teadmiste ning teabe levitamiseks loodud OSHwiki info kohaselt kogeb 25% Euroopa kodanikest elu jooksul vaimse tervisega seotud probleeme. Ligi 10% pikaajalistest terviseprobleemidest ja puuetest on seotud vaimsete ja emotsionaalsete häiretega. Euroopa töötingimuste uuringu tulemustest selgus, et iga neljas töötaja väitis: töö mõjutab negatiivselt tema tervist.

Pöörates tähelepanu töötajate vaimsele tervisele, ei soosi tööandja üksnes töötaja vaimset ja füüsilist heaolu, vaid ka äritegevust. Vaimse tervisega seotud probleemid nagu depressioon, ärevushäired, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine mõjutavad rohkem kui ühte kuuest EL-i inimesest. Vaimse tervise halvenemine nõuab igal aastal hinnanguliselt üle 600 miljardi euro ehk üle 4% SKPst. Töökohta peetakse üheks olulisemaks sotsiaalseks keskkonnaks, kus vaimse tervise probleeme lahendada, samuti vaimset tervist ja heaolu edendada.

Allikas: tööelu.ee