Autor: Romet Vaino • 1. veebruar 2021
Nähtamatust trepist alla ja siis läbi looduse tagasi üles
Arvestamata iseenda tegelike soovidega ja oskamata oma järk-järgulist vaimset lagunemist näha, leidsin end 27-aastasena ootamatult kummalisest august. Mind kummitas veider hapnikupuudus, seletamatud ärevushood ja lämbumistunne keset niigi lühikesi unetunde.
Foto: Romet Vaino
Otsimata mingisugustki välist abi, leidsin end ühe järjekordse öise intsidendi järel kiirabist, kust lahkusin valgustununa. Päevavalgele oli ujunud mu enda jaoks täiesti šokeeriv tõde - mul ei olegi füüsiliselt midagi viga ja eelnevad kartused mõne organi osas asendusid üllatava teadmisega, et minu probleemid sünnivad hoopis kahe kõrva vahel.
Hea teada!
Matkajuht ja ajakirja Edasi kaasautor Romet Vaino esineb juba 8. aprillil konverentsil Sekretäride päev 2021! Oled kirjas?
Sellises ebamugavuses julgesin lõpuks peeglisse vaadata ja ühtlasi mõelda, et mul on võimalik oma elu muuta. Kuigi välised muutused ilmnesid alles aastate pärast, algas kõik väikestest muutustest minu sisemaailmas. Ootamatult pakkus mulle tervenemisel suurimat tuge just kodumaa loodus. Olnud nooremana suur loodushuviline, viis miski mind sel keerulisel perioodil tagasi oma kunagistele radadele.
Läbi oma seikluste leidsin endas kaotatud lapsemeelse rõõmu, seletamatu rahulolu pärast pikki jalutuskäike ja vajaduse olla aeg-ajalt üksi pikalt metsa- või rabavaikuses. Tänaseks on sellisest teekonnast sündinud omamoodi missioon - tuua matkajuhina inimesed loodusele lähemale ja tõsta teadlikkust selles, kuidas rohelus meie ümber muudab meid õnnelikumaks, loomingulisemaks ja rahulikumaks.
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!