Autor: Sekretär.ee • 26. veebruar 2021

Statistikaameti andmetel kasutas 2020. aastal põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest, mis on 40 000 inimese võrra enam, kui 2019. aastal ning tipphetkel kasutas võimalust 198 700 töötajat. Kuna kõiki töid ei ole iseenesestmõistetavalt võimalik teha distantsilt, siis aitab kodukontorist töötamine sektorites, kus seda saab teha, ära hoida viiruse levikut ka valdkondades, kus see ei ole võimalik.

Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal kõige suurem kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side (70,5%), finants- ja kindlustustegevuse (63,7%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (57,9%) tegevusalal. Kõige väiksem aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,9%), majutuse ja toitlustuse (9,5%) ning töötleva tööstuse (13,1%) tegevusalal. Arvestades tegevusalade spetsiifikat on selline olukord igati loogiline.

Piirangute täitmisele aitavad kaasa selged sõnumid

Koja hinnangul tuleks valitsuse ja erinevate ametkondade sõnumid piirangute ja nende rakendamiste osas kindlasti edaspidi veelgi paremini läbi mõelda, et tagada nende selgus ja ühene mõistetavus ning vältida vastuolude tekkimist. Kui soovitame kõigil töötada kodukontoris, kuid lubame samal ajal näiteks kuueliikmelise seltskonnaga õhtuti väljas einestada kuni 21.00ni, siis on selge, et inimestes tekitab see vastakaid mõtteid ning erinevaid kõhklusi. Selge on see, et risk nakatuda on täna kõikjal kõrge ja hoolsusmeetmeid tuleb järgida ning piirangutest kinni pidada. Kui ettevõtja on näinud vaeva, et luua kontor või tootmine võimalikult riskivabaks olukorras, kus kaugtöö ei ole võimalik, siis peaksid ka riiklikud sõnumid ning piirangud olema ühtsed, et tagada võrdne kohtlemine. Peamine on see, et lähikontakte oleks minimaalselt ja teiste nakatamise või nakkuse saamise risk oleks nii minimaalne kui see mõistlikult on võimalik.

Tööandja ei peaks vastutama kodukontori ohutuse eest

Koda pöördus jaanuaris Sotsiaalministeeriumi poole, et tööandjad ei peaks vastutama kodukontori ohutuse eest, sest seadus ei tee täna vahet, kas tegemist on kontori või kaugtööga. Koja ettepanek oli muuta seadust nii, tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada.

Ministeerium kirjutas oma vastuses kojale, et kui tööandja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tööohutuse tagamiseks kaugtööl (st on hinnanud töökeskkonna riske, juhendanud töötajaid, korraldanud töötajate tervisekontrolli jms), on tööandja oma seadusest tulenevad kohustused täitnud. Ministeerium leiab ka, et sellises olukorras on vähetõenäoline, et tööandjal lasuks täies ulatuses vastutus tekkinud tervisekahjustuste korral, kuid möönab, et tervisekahjustuste tekkimisel tuleb hinnata igat olukorda eraldi ning vaidluste korral saab lõpliku otsuse langetada siiski kohus. Seetõttu ei näe hetkel ministeerium vajadust töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks.

Kokkuvõtlikult on kaugtöö korral oluline arvestada järgmist:

Riskide hindamine

Tööandja peab kaardistama kaugtööst tulenevad võimalikud ohutegurid, nende kahjuliku mõju ja tervisekahjustuse vältimise abinõud. Kuna kaugtöö korral ei ole tööandjal täpset ülevaadet ega kontrolli konkreetsetest kaugtöö töötamiskohas esinevatest ohuteguritest ja nende täpsest mõjust, saab tööandja hinnata riske üldistatud kujul. Riskide hindamine tuleks kindlasti dokumenteerida ja seda töötajatega jagada (samuti dokumenteerida);

Töötajate juhendamine

Tööandja peab juhendama töötajat kaugtöö töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest, nende võimalikest tervisemõjudest ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või vähendamiseks. Arvestades kaugtöö eripära saab see olla üldisem, kuid jällegi on oluline, et tööandja suudaks hiljem juhendamise toimumist tõendada;

Töötajate tervisekontroll

Tööandja peab korraldama sarnaselt teiste töötajatega ka kaugtööd tegevatele töötajatele tervisekontrolli lähtuvalt riskide hindamise tulemustest;

Muude tööohutusnõuete täitmine

Töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid täidavad töötaja ja tööandja kaugtööd tehes niivõrd, kuivõrd see on võimalik, arvestades kaugtöö iseloomu ja töötaja kaitse vajadust;

Töötaja vastutus

Töötaja tagab kaugtöö töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise vastavalt tööandjalt saadud juhistele. Juhiste andmine võib olla juhendamise osa, kuid kasulik võib olla anda töötajale ka kirjalik teemade või riskide nimekiri, millele ta peaks kaugtööd tehes tähelepanu juhtima ja mille eest ta vastutab.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda