kaugtöö

Viiruse leviku kontrolli alla saamine vajab pingutust ka ettevõtjatelt, et rakendada võimalusel kaugtööd ning panna töötajatele südamele, et nende käitumisest sõltub ühiskonna ja majanduskeskkonna käekäik lähitulevikus. Samuti on tähtis, et riigi edastatavad sõnumid oleksid edaspidi selgemad, ei tekitaks inimeste jaoks põhjendamatuid vastuolusid ning soodustaksid piirangute järgimist.

Kaugtöö tegemine paneb meid tihti kõvasti proovile. Samas tekitab see tegevuse ära jätmisega meile hoopiski aega juurde. Milliseid aspekte võiksid kaugtöö tegemise puhul analüüsida, et võidaksid kodukontoris töötamisest rohkem kui seni?

Kaugtöö suurenenud osakaal on töökultuurides muutnud kohtumiste formaati. Tavapäraseks on saanud hübriidkoosolekud ning tekkinud vajadus nn välkkoosolekute järele.

28. jaanuaril tähistati isikuandmete kaitse päeva. See on päev, mil pööratakse ülemaailmselt tähelepanu privaatsuse õigusele, mis on igal inimesel tunnetuslik ning tähendab, et ka privaatsuse probleemid võivad olla väga erinevad. Üks mure, mis aga paljusid inimesi ühendab, on valvekaamera jälgimisest tekkiv tööstress.

Lugeja küsib: Oleme juba kuid vahelduvalt teinud kaugtööd. Oleme töötajatega sõlminud kaugtöö kokkuleppe, soetanud töövahendid ja büroomööbli nii kontorisse kui ka inimestele koju. Nüüd aga teatas üks töötajatest, et ta ei saa naaberkrundil alanud ehituse tõttu kodus tööd teha, sest müra segab teda liialt. Kas töötaja saab juba sõlmitud kaugtöö kokkuleppe üles öelda ja nõuda töötamist kontoris?

29. jaanuaril toimub digitaalne koristuspäev, mille eesmärgiks on teha korda oma digielu ja kustutada seadmetest kogu mittevajalik info. Kõik andmed, mida igapäevaselt toodame, transpordime ja salvestame, soodustavad meie digitaalse jalajälje kasvu, millel on negatiivne mõju keskkonnale.