Autor: Personaliuudised.ee • 2. august 2021

Milles on kaugtöö korraldamisel kõige rohkem eksitud?

Koroonakriisi ajal on kaugtöö muutunud väga levinud töövormiks, mida soodustavad nii tehnoloogia areng kui ka üldine paindlike töövormide populaarsuse kasv. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab distantsilt töötamisel arvestama ning toob välja põhilised vead, mida praegu tehakse.

Autor: Pexels

Kaugtöö tähendab, et töötaja teeb oma tööd, mida ta tavapäraselt teeks tööandja ruumides, neist väljaspool, näiteks kodus või maakohas. Rähn rõhutab, et kaugtöö rakendamisel on mitmeid olulisi õiguslikke nüansse, mida tihti unustatakse. „Seaduse järgi ei saa tööandja sundida töötajat kodukontoris töötama ja ka töötaja ei saa jääda kodukontorisse tööandja nõusolekuta ehk tööandja ja töötaja peavad kaugtöö tegemises kindlasti kokku leppima,” rõhutab ta.

Juristi sõnul unustatakse tihti, et kaugtöö tegemise kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult, näiteks töölepingus või eraldiseisva kokkuleppega ning enne töötaja kaugtööle lubamist peab tööandja hindama kaugtöö tegemisega kaasnevaid riske.

Turvalise töökeskkonna tagamine on igal juhul tööandja ülesanne

Tööandja vastutab ka kaugtöö puhul töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest ning peab kaugtööga seotud riskide kaardistamiseks tegema riskianalüüsi. „Riskianalüüsi tegemiseks ning töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalaseks juhendamiseks on tööandjal vaja teada, kus töötaja kaugtööd teeb. Seega ei piisa kaugtöö puhul töö tegemise koha kokku leppimises kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, vaid töö tegemise koht tuleks veelgi täpsemalt määratleda, näiteks fikseerides, et töötaja teeb kaugtööd oma kodus,” tuletab Rähn tööandjatele meelde.

Näiteks arvutiga töötamise puhul tuleb töötajat juhendada seoses ergonoomilise töökoha ja tööasendiga. Lisaks on oluline hinnata ja maandada kaugtöö mõju töötaja vaimsele tervisele. „Üheks töötajate teavitamise ja juhendamise võimaluseks on kaugtöö tegemise korra sätestamine töökorralduse reeglites või eraldiseisvas dokumendis, mida tutvustatakse töötajale tööle asudes ja/või enne kaugtöö alustamist. Kaugtöö tegemise korda saab lisada nõudeid ja soovitusi töötajale kaugtöö tegemise koha sisseseadmiseks töötaja kodus,” sõnab Rähn.

Tööandjal on kaugtöö puhul keeruline kontrollida ja tagada, et töö tegemise koht oleks töötervishoiu ja -ohutuse seisukohalt nõuetele vastav. „Vaatamata sellele on tööandjal võimalik oma vastutust piirata üksnes siis, kui ta on teinud kõik endast oleneva tööohutuse ja -tervishoiu tagamiseks. See tähendab, et kui tööandjal ei ole võimalik veenduda töötaja kaugtöö tegemise koha ohutuses või kui tööandja teab, et töötaja kaugtöö tegemise koht ei ole ohutu, ei tohiks tööandja töötajat kaugtööle lubada,” rõhutab Rähn.

Loe edasi Personaliuudistest.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700