Autor: Sekretär.ee • 12. mai 2021

Töötervishoiukontroll peaks muutuma terviklikuks töötervishoiuteenuseks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Autor: Pexels

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest. Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

Tööandjad peaksid rohkem võtma arvesse töökeskkonna riskianalüüse

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peaksid tööandjad tervisekontrolli korraldamisel võtma rohkem arvesse riskianalüüse, mitte pakkuma niinimetatud terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötajate vajadustest. Viimaste tulemuseks võivad olla liiga üldised soovitused, millest ei ole abi töökeskkonna ohutumaks kujundamiseks. Kiige sõnul on teada, et Töötervishoiu uuringu andmetel on vaid 27 protsenti tööandjatest lähtunud tervisekontrolli korraldamisel töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning samas on 64 protsendi tööandjate hinnangul töötervishoiuarstide soovitused liialt üldised ja ühetaolised.

Ta rõhutab, et ettepanek on ka anda töötervishoiuõdedele suurem roll, et soodustada töötervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koostööd ning jagada arstide koormust. Õde saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja analüüse, samuti on õel õigus täita muid teenuse juurde kuuluvaid ülesandeid, näiteks töökeskkonna külastus, riskianalüüsi ülevaatamine, töötajate ja tööandjate nõustamine jms.

Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti tuleks ettepaneku kohaselt luua töötervishoiuarstidele võimalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, näiteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.

Plaanis on parandada tööga seotud haigestumise diagnoosimise võimalusi

Selleks oleks vaja tagada töötervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja analüüside läbiviimiseks, mis on vajalikud tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks. Töötervishoiuarstil peab olema võimalus väljastada uuringute/analüüside jaoks saatekirju, mille korral rahastuse võtab üle Haigekassa. Täiendavate uuringute läbiviimine peab olema tulevikus võimalik ka juhul, kui tööandja tellitud pakett seda ei sisalda.

Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele võimalus konsulteerida tööga seotud terviseprobleemi kahtluse korral töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni teel või vajadusel suunata inimene viimase juurde. „Töötervishoiuarsti roll on selgitada välja, kas patsiendi terviseprobleem on tööst põhjustatud, vajadusel diagnoosida tööst põhjustatud haigestumine ning nõustada töökeskkonna ja töötingimuste osas. Lisaks peab ka töötervishoiuarstil olema võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga või mõne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise võimalus,“ lisas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80 protsenti tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27 protsenti küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest.

Eestis oli 2019. aasta andmetel 598 300 palgatöötajat ning vähemalt ühe töötajaga tööandjaid oli 59 803. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas arstina neist 2019. aastal 78. Töötervishoiuteenuse tegevusluba on 61 töötervishoiuteenuse osutajal.

Eesti tööealise elanikkonna vananemise tõttu on oluline soodustada inimeste püsimist võimalikult kaua tervena tööturul. Üheks oluliseks meetmeks töövõime säilitamisel on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme ja seeläbi vähendada inimeste tööturult välja langemist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK) on võimalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eelnõunõude infosüsteemis EIS.

Allikas: tööelu.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700