Autor: Sekretär.ee • 1. juuli 2021

Tegelikult on 15.11.2000 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" reguleeritud täpsed tegevusalad, kus määrust saab kohaldada, tööandja kohustused, sh silmade ja nägemise ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli teostamise kohustus, nõuded keskkonnale ja töötamiskohtadele.

Näiteks on kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt kuvariga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust loetakse ettevõtlusega seotud kuluks, kui on täidetud eespoolnimetatud määruses toodud tingimused, st kui kulu on vajalik kuvariga tööks.

Kui töötaja on kokkuleppel tööandjaga käinud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi juures kontrollis ning selle käigus selgus, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, siis peab tööandja need hankima või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Tööandja hüvitab töötajale kuluhüvitise vastava tõendi – optometristi või silmaarsti retsepti või töötervishoiuarsti otsuse – alusel.

Samuti on tööandjal võimalus suunata töötaja tervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli ning hüvitada prillid, kui töötajal on tekkinud nägemishäired. Tööandja saab hüvitada maksuvabalt ka kontrolliga seotud kulud (nt silmaarsti või optometristi visiiditasu), välja arvatud juhul, kui töötaja külastas silmaarsti või optometristi ilma tööandjaga kokku leppimata.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et silmaoperatsioon ei ole nägemisteravust korrigeeriv abivahend, vaid kirurgiline lõikus või toiming, mistõttu sellise kulu hüvitamisele maksusoodustus ei laiene

Maksuvabalt on võimalik hüvitada tööks prille ka töötajatele, kes ei tööta kuvariga, kuid nende töö põhjustab silmadele koormust (õmblejad, müüjad, autojuhid jne). Prillide maksuvabaks hüvitamiseks peab olema prillide vajaduse ja töökeskkonna vahel selge seos (TTOS):

1. hinnatud on töökeskkonna riskianalüüsis töökeskkonnas esinevaid riske ning riskide mõju töötaja tervisele ja ohutusele;

2. töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel on selgunud koormus töötaja silmadele;

3. riskide maandamise meetmena nähakse ette töötervishoiuarsti/silmaarsti/optometristi kontrolli kohustust ja tööks vajalike prillide kompenseerimist;

4. töötervishoiuarsti tervisekontrolli käigus on märgitud otsusele soovitusena prillide vajalikkus tööks või töötaja nõudmisel nägemishäire korral ja tööandjaga kokkuleppel hüvitatakse silmaarsti/optometristi visiiditasu ja prilli retsepti alusel prillide kulu.

Kui kuvariga tööks või ilma kuvarita tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt, vastavalt TuMS § 32 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele vastavalt TuMS § 48 lõikele 4. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet