Autor: Tööelu.ee • 4. mai 2022

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo on nii noorte esindaja kui ka noortele tööpakkuja. Ta ütleb, et kuigi noored pole homogeenne grupp, on siiski mõned asjaolud, millega võiks arvestada.

„Töö otsimine ei ole noore puhul klassikalises mõttes ainult CV keskuse lahtivõtmine ja sealt töökuulutuste lehitsemine. Väga palju tuleb erinevaid pakkumisi, ideid ja mõtteid võrgustumise kaudu,“ annab Ehasoo nõu.

Tema meelest võib see olla seotud ka sellega, et noor näeb tööelu veidi erinevalt – järjest enam on neid, kes tahavad panustada mitmesse valdkonda korraga.

„Ei ole tavapäratu, kui noor on samal ajal kolmes kohas tööl. Ja selliseid töökohti, mis seda võimaldavad, on klassikalistest portaalidest raske leida,“ ütleb Ehasoo. Seetõttu usubki ta, et hästi läheb neil tööandjatel, kes saadavad infot eri kanalitesse.

Ehasoo toob ka välja, et tänapäeva noor ei lähe lihtsalt niisama tööle, et palka teenida, vaid tal on mingi lisatagamõte. „Mõnel on see väärtuspõhine küsimus näiteks keskkonna- või digiteemal, ent samal ajal tahetakse kindlasti teada, mis kuulub motivatsioonipaketti,“ lausub Ehasoo.

Loevad keskkond ja sisekliima

Kiires kasvufaasis meditsiinigrupp Confido kasvatas eelmisel aastal töötajate arvu 330-lt ligi 800 inimeseni. Ja kuigi Confido värbamise põhifookus on oma ala professionaalidel, ollakse ettevõtte personalijuhi sõnul siiski ka noorte seas tööandjana positiivselt teadvustatud.

Confido töötajatest on umbes viiendik noored, kes enamasti tegelevad testimisega, klienditeenindusega, õendusega või on assisteerivates rollides. Confido juhatuse liige ja personalijuht Piret Põldre-Vahur märgib, et vanuseline jaotus pole tegelikult eraldi kriteerium, avatud ollakse väga erineva kogemuse ja taustaga inimestele.

Temagi on märganud, et noored püüavad endale värbamisprotsessi vältel esmalt selgeks teha, kas neile meeldib tööandja pakutav töökeskkond ja selle sisekliima.

„Noored peavad väga oluliseks, kes on meeskond, kellega nad koos töötama hakkavad, ja milliseid väärtusi need inimesed kannavad,“ ütleb Põldre-Vahur. Samuti võib tema hinnangul välja tuua erinevuse paindlikkuse vajaduses. „Nooremasse vanusegruppi kuuluvad kandidaadid julgevad esitada rohkem oma tingimusi, sh tööaja ja -koha kohta,“ lisab Põldre-Vahur.

Noored pole lumehelbekesed

LHV Pangas töötavatest inimestest on pea iga kümnes alustanud seal praktikandina. Personalijuht Liisa Põldma ütleb, et noorte värbamise edukus sõltub suuresti teineteisemõistmisest.

„Üks asi, mida meie omast kogemusest teame, on see, et noortele ei meeldi, kui neisse suhtutakse nagu lumehelbekestesse, kes pole päris elu näinud, pole tööd teinud ega tea, kuidas elu käib,“ hoiatab Põldma.

Ta selgitab, et kui noor saab töökoha, kus ta tunneb, et tema, tööandja ja kolleegide väärtused ühtivad ja et temasse usutakse, siis ta ka jääb ja on valmis pingutama.

„Aga kui noorel ei ole seda tunnet, et ta on väärtushinnangutega õiges kohas, siis ei näe ta seal ka oma tulevikku.“ See on ka Põldma hinnangul põhjus, miks arvatakse, et noored ei pühendu või annavad kergesti alla.

Igal aastal panustatakse ka praktikaprogrammidesse

„Me ei taha, et keegi praktikantidest kogeks sellist praktikat, kus tehakse assisteerivat tööd või midagi sellist, mida ise teha ei taheta,“ selgitab Põldma. „Need, kes meie juurde praktikale tulevad, saavad kättpidi asjade sees olla. Teha päris tööd koos päris töötajatega, avaldada arvamust ja teha otsuseid. Meie juures ei ole praktikant kuidagi teistest töötajatest vähem väärtuslik,“ lubab ta.

Ka Confidos peetakse praktikat üheks võimaluseks, kuidas noorte tähelepanu pälvida. „Pakume meditsiinitudengitele praktikabaasi, samuti ootame enda sekka arst-residente. Usume, et just positiivne praktiline töökogemus annab kõige kindlama aluse pikaajaliseks edukaks koostööks,“ lausub Põldre-Vahur.

EÜLi juht Marcus Ehasoo tuletabki praktikavõimalustega seoses ette võtjatele meelde, et kindlasti tasub oma pakkumistest ka üliõpilastele teada anda.

„Näiteks ülikoolide siselistid on selleks väga hea koht, kuhu sageli uusi tööpakkumisi saadetakse,“ vihjab ta. Ehasoo on ka täheldanud, et enamasti tulevad koolidesse loenguid pidama ja üliõpilastega kontakti otsima need, kes ise kuidagi kooliga seotud. Ülikoolikaugemad ennast pigem tudengitele tutvustama ei kipu.

Tähtsaimad on soovitused

Nii Ehasoo, Põldre-Vahur kui ka Põldma ütlevad, et parim viis pühendunud töötajat leida, on levitada sõna inimeselt inimesele ehk enim loevad soovitused. „See on ilmselt mõjuisikuturundusest natuke üle kandunud, et kui keegi midagi soovitab, siis minnakse kohe tarbima,“ arvab Ehasoo.

Confidoski on märgatud, et noored usaldavad sageli kuulutustest ja reklaamidest enam oma suhtlusvõrgustikku kuuluvaid kolleege. „Sõna hea tööandja ja huvitavate arenguvõimaluste kohta levib,“ on Põldre-Vahur täheldanud.

„Oleme märganud, et kuust kuusse tõuseb nende noorte spetsialistide arv, kes ise proaktiivselt oma töösoovi meile läkitavad ja ennast tööle pakuvad,“ räägib Põldre-Vahur. Põldma sõnul kinnitab sama ka LHV kogemus. „Lisaks näeme mõneti üllatavat trendi, et meie enda karjääriinfo kodulehekülg on olulisem infokanal kui töökuulutuste portaal, sest meie lehe kaudu jõuavad meieni inimesed, kes mitte lihtsalt ei otsi tööd, vaid on mõelnud just LHV peale,“ jagab Põldma.

Lisaks oma kodulehele ja tavalistele CV-portaalide töökuulutustele peab Põldma oluliseks kohalolu ka kõigil tähtsamatel noortele suunatud karjäärimessidel ning osalemist selle valdkonna noorteüritustel.

Samuti käivad LHV töötajad noortele loenguid pidamas ja saavad ka sel kombel ettevõtet tutvustada. Meditsiinierialade tudengid tunnevad aga Confido personalijuhi sõnul Confido arste ja spetsialiste hinnatud õppejõududena, kellelt on palju õppida.

„Läheme noorte juurde, oleme noorte keskel ja usume noortesse,“ kutsub Põldma üles noorte suhtes avatud olema.

Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.