Autor: Personaliuudised.ee • 12. september 2023

Stressiriski ennetamine: juhi toetavad vestlused töötajatega

Tervise tõttu kaotatud tööpäevadest olulise osa moodustavad tööstressi (stressi, depressiooni või ärevuse) tõttu puudutud päevad, olenemata sektorist või töökohast.
Kui leiad, et mõni töötaja kogeb ülemäärast stressi või tal on tekkimas vaimse tervise probleemid, tuleks teda julgustada kellegagi rääkima.Foto: Pexels.

Stress mõjutab meid kõiki: see võib tekitada kehalisi vaevusi ja põhjustada vaimse tervise probleeme, muuta oluliselt vaevalisemaks loomulikud eluraskused ja seniste probleemide talumise.

Seadus kohustab kõiki tööandjaid, olenemata sellest, kas organisatsioon on suur või väike, hindama tööga seotud ohtusid ja stressiriski, valima meetmed ohtude ja riskide ennetamiseks ning korraldama tegevused nende maandamiseks. Juhtide ülesanne on kavandatud meetmed ja tegevused ellu rakendada. Tööandja ja juhi ülesanne pole diagnoosida või stressi ravida, olenemata selle põhjusest, kuid kui töötajal on probleemid, siis on oluline, et ta saaks abi võimalikult kiiresti (sh edasisuunamise psühholoogi või arsti juurde).

Mis on stressiriski vestlusleht ja kuidas seda kasutada?

Suurbritannia Tööterviseameti väljatöötatud stressiriski hindamise vestluse tööleht (ingl k Talking Toolkit) pakub ühe võimaluse, kuidas rääkida töötajatega stressiriskist ja tööstressist. Kuigi töölehel pakutud küsimuste kasutamine võib anda olulist infot stressiriski ja selle leevendamise võimaluste kohta, ei peaks vestluste elluviimine jääma ainukeseks ohtudega tegelemise viisiks. Oluline on saada infot, et algatada muudatusi töökorralduses.

Vestluslehele on koondatud küsimused, arutelude teemad ja nõuanded, mida otsesed juhid saavad kasutada lihtsate ja praktiliste vestluste kavandamiseks ja elluviimiseks oma töötajatega.

Tööriistakastis on kuus küsimuste komplekti kuuel eri teemal, mis võivad põhjustada stressi või probleeme ning millega kaasneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks, kui see teema töösuhetes või töökorralduses pole korralikult juhitud.

Iga teema alguses on lühike sissejuhatus ülevaatega sellest, milline võiks olla ideaalne olukord. Järgnevad küsimused arutelu algatamiseks töötajaga tema võimalike stressi põhjuste kohta. Teises osas on pakutud ideid ja soovitusi, kuidas koostada tegevusplaan ja alustada stressi põhjuste kõrvaldamist.

Stressiriski vestluste elluviimise viis ja sagedus võivad varieeruda. Selliseid vestlusi võib soovitada juhil teha korra nädalas või korra kuus, võttes ette kas ühe kuuest teemast või käsitledes kõiki kuut teemat korraga. Need võivad toimuda kas personaalsete või grupivestlustena, olla koolituspäeva osaks või mõne koosoleku teemaks. Oluline on, et juhid leiaksid sellisteks vestlusteks aega. Vestluse õhkkond peaks olema avatud ja aus, juhid peaksid pigem kuulama, mida öelda püütakse, mitte pakkuma vabandusi või selgitusi. Töötajatele tuleb anda võimalus rääkida tööstressi riskidest.

Pärast kuuel teemal vestlemist saate ülevaate stressi võimalikest põhjustest teie organisatsioonis ja struktuuriüksuses. Probleemide lahendamiseks võib kasutada erisuguseid meetodeid: kavandada, kuidas ja millal kaasata töötajad fookusgruppidesse lahendusi arutama, mille kohta korraldada uuringud, kas rakendada töösse ekspertidest töörühmad või koguda lisaks teavet asjakohaste ja uudsete lahendute väljatöötamiseks. Tegevused ja lahendused tuleks välja töötada ja meetmed sekkumiseks kavandada üheskoos töötajatega, seejärel tähtajad kokku leppida ja kavandatu samm-sammult ellu viia.

Kui leiate, et mõni töötaja kogeb ülemäärast stressi või tal on tekkimas vaimse tervise probleemid, tuleks teda julgustada kellegagi rääkima. Selleks võib olla mõni teine juht või juhtkont, töötervishoiu meeskond, vaimse tervise õde või perearst.

Allpool on esitatud näited kahest vestlusest: töö nõuded ja iseseisvus ning kontroll oma töö üle.

Esimene vestlus: töö nõuded

Ideaalne olukord

* Nad tulevad oma tööga hästi toime.

* Neile määratud ülesanded on võimalik täita tööks ettenähtud aja jooksul.

* Nende oskused ja võimed on kooskõlas töö nõudmistega.

* Nendega arutatakse korrakindlalt töökeskkonnast põhjustatud muresid ja probleeme.

Tegevuskava

1. Esitage töötajale või arutage meeskonnaga näiteks järgmisi küsimusi:

- Kas teie töökoormus tundub mõistlik? Mõelge, mis ülesanded võtavad kõige rohkem aega ja kuidas tulete tuleb toime kiirel ajal.

- Kas teie tööde tähtajad on realistlikud? Mõelge, kas ja kuivõrd häirivad teid ühte perioodi kuhjuvad tähtajad, kas teil on võimatuid tähtaegu?

- Kas olete saanud oma töö põhiülesannete täitmiseks sobiva väljaõppe?

- Mida saaks teha või millist tuge oles vaja, et lahendada probleemid, millest varem rääkisime? Mõelge, mida saaksite teha ise, mida ootate oma otseselt juhilt, mida organisatsioonilt?

- Mida tuleks veel teha või millist tuge pakkuda, et aidata lahendada probleeme, mis võivad olla seotud üleliigse koormuse ja ülejõu käivate nõudmistega töös? Mõelge endale, oma otsesele juhile, kogu organisatsioonile.

Leppige kokku kuupäev muudatuste ülevaatamiseks.

2. Töötage välja ja valige ideed sekkumisteks

Töö nõuete sobivuse tagamiseks on vaja rakendada vähemalt kolme juhtimistegevust: tööks vajalike vahendite ja ressurssidega kindlustamist, teavitamist ja kommunikatsiooni ning koolitamist ja harjutamist. Seda on vaja teha vähemalt kolmes kategoorias: tööharjumuste suunamisel, töökoormuse kavaldamisel ning töökeskkonna kujundamisel.

A. Tööharjumused

* Lubage ja korraldage regulaarseid pause, eriti kui töö on keeruline või emotsionaalselt koormav ning sisaldab palju suhtlemist erisuguses meeleolus või seisundis inimestega.

* Rakendage paindlikku tööpäeva alustamist, et töötajad jõuaksid enne päeva algust lapsed lasteaeda viia ja kooli saata ning kaugemalt tulijatel poleks stressi kohalejõudmise pärast, kui teeolud on kehvad.

* Rakendage kodus töötamise võimalust ja paindlikku tööaega seal, kus vähegi võimalik, kuid koolitage töötajad jälgima tervislikku töörütmi.

B. Töökoormus

* Korraldage korrakindlalt koosolekuid ja arutelusid nii meeskondadega kui ka üksikute töötajatega, et arutada läbi eeldatav töökoormus ja jõudlus. Tehke seda eriti just siis, kui ees ootavad kiired ajad.

* Töötage välja mõõdikute süsteem, mis aitaks märgata ja ennetavalt reageerida kiirete tööde kuhjumisele, tähtaegade kokkujooksmisele või pingete suurenemisele.

* Viige ellu koolitusi ja pakkuge mentorlust ning juhendamist, et töötajad õpiksid prioriseerimist ja valikute tegemist.

* Pakkuge töötajatele koolitusi: nii selliseid, mida on vaja ametipädevuste heal tasemel hoidmiseks ja uute oskuste omandamiseks kui ka neid, mida nad ise eelistavad.

* Määrake kindlad ajad koostööks, tehtu analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks ning järgmiste tööde kavandamiseks.

* Õppige ise juhina ja õpetage oma töötajad keelduma uutest tööülesannetest, kui nad on juba piisavalt koormatud.

* Töötage välja ja viige ellu töö- ja eraelu tasakaalu poliitika.

C. Töökeskkond

* Hinnake riski ja muid võimalikke ohte ning jagage töötajatele teavet, kuidas toimida. Pidage nõu ja arutage võimalikud lahendused läbi töötajatega üheskoos. Näiteks vägivalla ja agressiooni ohuga töökohtadel kontaktid kohaliku konstaabliga ja kuidas küsida eriomast nõu või abi.

* Pakkuge koolitusi ebakindlas olukorras tegutsemiseks, kus töötajad tegelevad üheskoos keeruliste olukordade lahendamisega, et harjutada omavahelist koostööd ja koordineeritud tegutsemist, sh võimalike kriiside korral.

* Võtke kasutusele meetmed, mis aitavad vähendada soovimatut tähelepanu kõrvalejuhtimist, häirimist ja pideva müra fooni.

Määrake kuupäev kavandatud tegevuste ülevaatamiseks.

Teine vestlus: kontroll oma töö üle ja iseseisvus töös

Ideaalne olukord

* Töötajatega arutatakse, kuidas on nende töö korraldatud ja milline on nende jõudlus. Seda tehakse nt regulaarsetel kohtumistel või üks-ühele vestlustes.

* Uute tööde või projektidega alustamisel arutakse need töötajatega läbi ja antakse võimalus sisendi andmiseks.

* Julgustatakse kasutama oma oskusi ja algatusvõimet.

* Teavitatakse, mis asjaolud võivad mõjutada tööd ja konsulteeritakse, kuidas toime tulla.

* Julgustatakse arendama uusi oskusi ja võtma vastu arengut võimaldavaid uusi ülesandeid.

Tegevuskava

1. Esitage töötajale või meeskonnale järgmised küsimused:

- Kuidas tunnete end kaasatuna teie tööd puudutavate otsuste tegemisse? Mõelge, kas tunnete, et olete ärakuulatud ja kuuldavõetud; et teid usaldatakse ja teiega arutakse, millised on teie võimalused panustada?

- Kas tunnete, et teie oskused on hästi rakendatud? Kuidas saaks teie oskusi kasutada tõhusamalt?

- Kas tunnete, et saate oma töö korraldamise, selle tegemise aja ja töövõtete osas kaasa rääkida?

- Mida tuleks veel teha või millist tuge pakkuda, et aidata lahendada probleeme, mis võivad olla seotud iseseisvusega oma töös ja kontrolli hoidmisega selle tegemise üle? Mõelge endale, oma otsesele juhile, kogu organisatsioonile.

Määrake kuupäev muudatuste ülevaatamiseks.

2. Töötage välja ja valige ideed sekkumiseks.

Pole kellegi huvides, kui töötajad on ülekoormatud ning seetõttu murelikud või pahurad. Loomulik on, et sel juhul pole nende töö tõhus ja nad tahavad lihtsalt aja maha võtta.

A. Suhtlemine ja kommunikatsioon

* Pakkuge töötajatele võimalusi oma tööst rääkimiseks, julgustage neid seda tegema nii koosolekutel kui ka üks-ühele vestlustes.

* Korraldage korrakindlaid arutelusid ja foorumeid, kus räägitakse töövõtetest ja meetoditest.

* Jaotage vastutus meeskonnaliikmete vahel, kuid nii, et igaüks teaks ja tunneks oma osa selles.

* Lubage töötajatel kontrollida ise oma töötempot ja leida omale sobiv töörütm (kus see on vähegi võimalik.)

B. Otsused

* Rääkige töötajatele, kuidas otsusteni jõuda. Teavitage, kuidas olete juhina jõudnud oma otsusteni nende töö kohta.

* Lubage ja julgustage inimesi otsustamisel osalema, eriti seal, kus otsus neid mõjutab.

C. Pädevused, koolitused ja areng

* Rääkige inimeste eri oskustest ja kogemustest. Looge võimalused, kus nad saavad oma pädevusi ja omapära töös üksteisele tutvustada. Kui töötaja oma teadmistesse ja oskustesse usub, siis suudab ta neid paremini kasutada, kui ta nende väärtustamist tajub, siis parandab see tema enesehinnangut ja suurendab lojaalsust.

* Rääkige läbi, kuidas töötaja tahavad oma oskusi kasutada.

* Koostage töötajale isiklik arenguplaan ja suunake ta mõtlema, mis oskusi ta tahaks arendada.

Määrake kuupäev kavandatud tegevuste ülevaatamiseks.

Allikad ja lugemist

HSE Talking Toolkit, Preventing work-related stress.

https://www.hse.gov.uk/stress/

www.mentalhealthatwork. org.uk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700