Autorid: Kadri Kiigema, Gerli Ramler • 19. september 2023

Kui teoorias määravad nii geneetika kui ka kasvukeskkond inimese puhul peaaegu kõike, on siiski Porki sõnul aina enam suurenenud inimeste enesejuhtimise osa, mängides geneetika ja kasvukeskkonna üle. „Otsustusvõime eeldab mõtlemisoskust, sest otsus on mõtlemisprotsessi tulem. Ehk tekib küsimus, mis on tähtsam – kas sündmused, mis inimese elus on toimunud, või see, mida ta nendega suudab edasi ette võtta?”

Kindel on aga tema sõnul see, et vaimset vastupidavust ja pingetaluvust saab harjutada ning paremate pingetaluvusnäitajatega inimene suudab teha kõike paremini. „Kui vastutus on suur, inimene tahab olla tubli ja häid otsuseid teha, on hea pingetaluvusega inimene oma otsusega rahul isegi siis, kui see läheb veidi viltu, kuna ta on andnud endast parima,” selgitab Pork.

Pakk nendib, et otsuse tegemine koosneb mitmest komponendist: „Kes on loomult kiirema mõtlemisega, need langetavad ka otsuseid kiiremini. Aeglasematel ja põhjalikumatel inimestel tuleb aga enamasti paremini välja planeerimine ja otsuste elluviimine.”

Ka vaistu saab arendada

On otsuseid, mis sünnivad nii-öelda kõhutunde pealt. Paki sõnul on kõhutunde järgi otsustamine õige viis siis, kui on vaja välkkiireid otsuseid ja need tulevad kogemuse põhjal. „Operatiivsed otsused saavad olla seda paremad, mida paremini on paigas suur plaan. Näiteks on strateegilises juhtimises palju õppida spordimängudelt: mõelge, kuidas treenerid mõtlevad juba enne mängu algust ja mängu ajal pidevalt läbi erinevaid taktikalisi mänguvariante. Samas klubide meeskondi pannakse kokku aina rohkem statistika järgi ja tulemuste pealt ning ekspertide kõhutundel on aina pisem roll. Strateegilised otsused tulevad numbrite ja mõtlemine pealt, aga kui oled võistlustules, pead olema ekspert, kes tegutseb kogemustel, tunnetel ja vaistul.”

Ka vaistu arendamine on koolitajate hinnangul võimalik ja selleks on suurepärane vahend kasutada otsustamise päevikut. „Psühholoogid on aastasadu vaielnud, kui tähtis on vaist ja kui tähtis on alateadlik mõju. Aga oma vaistu saab tõesti arendada, tehes märkmeid näiteks enda ja teiste inimeste käitumise kohta ning jälgides hiljem, kas see käitumine oli aimatav. Küll aga peab seejuures olema enda suhtes täiesti aus,” räägib Pork. „Kindlasti tasub üles märkida ka poolt- ja vastuargumendid, sest kriitilise olukorra lahendamisel on suur roll emotsioonidel ja märkmed aitavad hiljem mõista, miks otsus sündis just selline. Selline otsustamise päevik aitab oma otsusest teadlikumaks saata, sest vea avastamisel on suur lootus, et inimene rõõmustab, et avastas vea, ja kasutab seda hiljem tarkusena. Kahjuks on kiirustades, meeleheites, vihasena või liiga eufooriliselt tehtud otsused kaheldava väärtusega.”

Pakk lisab, et vaistu saab arendada ja õppida tulebki just tagantjärele-tarkusest. „Abi on sellest, kui pärast otsuse tegemist oskame võtta sellest tuleviku jaoks õppust. Kui teeme praegu tulevikku mõjutava otsuse, siis me ei tea ju tulevikku ette. Aga kui see tulevik on käes, siis oleme unustanud selle, mida me tollal ei teadnud. Seetõttu on hea päevikut pidada, sest muidu tundub toonaste otsuste tegemine tagantjärele iseenesestmõistetav. Päeviku pidamine annab aga võimaluse tulevikuks õppida sarnastes olukordades võtta vastu teadlikumaid otsuseid.”

Otsustamisel on oluline mõelda ka sellele, mida me veel ei tea

„Kõigepealt peab inimene saama korda oma ärevuse, sest kui oled liiga vihane, hirmunud või ehmunud, on mõtlemisvõime kehvem. Ehk siis esmalt tuleb meeleseisund üle vaadata ning teha otsus alles siis, kui oled oma adekvaatsuses kindel,” räägib Pork.

Pakk lisab: „Teiseks kipuvad kiirete otsuste tegijad keskenduma sellele, mida nad teavad, ent ehk tuleks mõelda ka sellele, mida me ei tea? Mis on need lüngad, mida ma ei tea, et teha häid otsuseid? Tihti on meil valida kahe hea või kahe halva otsuse vahel, aga vahel on võimalik avada veel tagauksi – selleks on erinevate situatsioonide eristamine oluline. Kahjuks kipuvad otsustajad jääma liiga kinni oma arvamusse ja seejärel otsitakse sellele kinnitust. Kui soovite teada teiste arvamust, siis küsige nii, et oma arvamust ei avaldata. Eriti käib see juhtide kohta, kes peavad oma inimesi kaasama ja aktiveerima.”

Mare Pork ja Heiti Pakk õpetavad inimestele paremate otsuste tegemist ka oma koolitusel „Oskuslik otsustamine”. „Kõiki kursusel soovitavaid tööriistu oleme enda peal katsetanud. Õpetame võtteid, kuidas paremini end tundma õppida, kuidas näha rohkemaid võimalusi ning teha teadlikke otsustada. Alati ei ole sundseis võtta vastu otsus, vaid tuleb osata näha ka alternatiive,” selgitavad nad. „Inimene tahab rohkem vabadust, sest see tekitab rohkem enesekindlust, aga ka arusaamist määramatutest olukordadest. Vahel ongi vaja otsuseid ümber otsustada, aga see eeldab teatud teistmoodi mõtlemist.”

Äripäeva "Juhtimiskooli" saad täies mahus kuulata alloleval lingil.