Autor: Sekretär.ee • 26. september 2023

Lugeja küsib: Töötaja töötab mitmes kohas korraga ja on näha, et ta on ilmselgelt väsinud. Mida ma teha saaksin?

Vastab Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus:

Keskendumisraskused, võõrandumine töötegevustest ja pidev väsimus võivad olla märgid läbipõlemisest. Läbipõlemine võib kujuneda siis, kui inimesel on pikemat aega stress, mida töökeskkonnas tuntakse tööstressina. Stress ei ole inimestele alati halb, sest see aitab pingelistel hetkedel paremini keskenduda ja tõstab kohati töösooritust. Pikaajaline ja kontrollimata tööstress näiteks ebanormaalselt kõrgetest nõudmistest, kontrolli puudumisest ja konfliktidest võib siiski tekitada laastavaid vaimseid ja füüsilisi haiguseid.

Töölepingu seadus ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist, v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene töölepingust. Tööandja võib näiteks sõlmida töölepingu seadusega sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise. Küll aga on töötaja kohustatud tagama, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema ega teiste elu ja tervist.

Läbipõlemist ei tohiks ükski tööandja ega töötaja võtta kergekäeliselt ja selle ennetamiseks on mitu võimalust.

- Töökoormuse jälgimine. Tuleb mõista, et inimene suudab produktiivselt teha ainult teatud tunde tööd. Tähtis on rääkida oma töökoormusest vahetu juhiga, sest ka vähene töökoormus võib kaasa tuua stressoreid, näiteks tekib ajaraiskamise ja väärtusetuse tunde.

- Selged tööülesanded. Töötajal on oluline aru saada, mis tööd ta teeb ja miks. Infosulg ja tööülesannete ebaselge edastamine tekitab töötajas frustratsiooni, mis omakorda soodustab läbipõlemist.

- Töö ja eralelu tasakaal. Tööelu, mida võetakse koju kaasa, on tugev stressitekitaja. Tähtis on hoida tasakaalu ja mitte unustata iseenda tervist.

- Sotsiaalse keskkonna loomine. Tööandaja ja personalitöötajate üks oluline ülesanne on luua töökohas sobiv sotsiaalne keskkond. Kiusamise, ahistamise, alandamise ja sellist laadi konfliktide lahendamine peaks olema kiire ja olemas peaks olema kindel kommunikatsiooniahel, kelle juurde murega pöörduda.

- Tunnustamine ja tagasiside. Töötaja soovib saada oma tööle konstruktiivset tagasisidet. Oluline on töötajaid tehtud töö eest tunnustada, sest see kinnitab töötajale tema väärtust ja aitab tööülesandeid lõpetada eduelamusega.

- Vajalikud töövahendid. Vastavalt töötaja tööülesannetele tuleks tagada vahendid, millega saab tööd optimaalselt teha. Töövahendite puudujääk on töötajale lisastressor ja võib tekitada tunde, et oma ülesannetega ei saada hakkama.

- Kaasamine. Oluline on kaasata töötajaid erinevatesse otsustesse, mis hõlmab näiteks kontori sisustust, organisatsiooni väärtuseid, koolitusi, töökorraldust, töövahendeid. Töötaja on see, kes selles keskkonnas tegutseb, seetõttu on tähtis, et tema ettepanekuid ja ideid võetaks kuulda.

Ennetustöö on suures osas tööandja ja personali ülesanne, mis tähendab, et ükskõik palju ennetustööd tehakse, võib siiski tekkida tööl läbipõlemist.

Kuidas märgata kolleegina läbipõlemist?

Läbipõlemise sümptomeid on silmaga rakse märgata, kuid see näitab oma ilminguid mingi aja pärast väga selgelt. Kui märkad, et kolleegi suhtumine töösse on muutnud negatiivseks, ta on silmanähtavalt väsinud, puudub igasugune motivatsioon töö tegemiseks, ta ärritub kiiresti ja puudub üha rohkem töölt, siis võib tegu olla läbipõlemisega. Kolleegina saame teda toetada kuulates ja küsides. Järjepidev rahulik küsimine ja põhjalik kuulamine aitab inimesel oma muresid jagada ja tänu sellele on võimalik suunata inimest mõtlema võimaliku läbipõlemise ja selle ravi peale.

Mida ma enda jaoks teha saan?

Ka iseenda meeleolu ja tervist tuleks pidevalt jälgida. Läbipõlemine ei ole miski, mis annab kohe esimesel päeval märku, et midagi on kehvasti. Kurnatus, pidev väsimus, keskendumisraskused, tõrge töö vastu, ülesannete edasilükkamine, halvenenud tervis, peavalud ja seedehäired on ühed peamised sümptomid läbipõlemisest. Nende sümptomite esinemisel töökohal tuleks sellest rääkida oma tööandja või personalitöötajaga, et leida sobiv lahendus selle parandamiseks. Lahenduseks võib olla tööülesannete analüüs, puhkus, haigusleht või paindlikum tööaeg. Samuti on olemas infoliinid ja teabeleheküljed, kust abi otsida. Tõsiste terviseprobleemidega tuleks kindlasti pöörduda perearsti juurde.

Tuge saab ka sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 (kell 10-24 vastavad kõnedele emotsionaalse toe nõustajad ning kell 16-24 hingehoiu nõustajad). Infot leiab ka siit: palunabi.ee, peaasi.ee, volinik.ee, ahistamine.ee, toetav.ee.

Allikas: Tööelu.ee