Autor: Kristi Jõeorg • 3. oktoober 2023

Ammused uuringud on näidanud sedagi, et raha on lühiajaline motivaator. Uuringud kinnitavad, et inimene töötab suurema osa ajast oma elus, ja mis oleks, kui ta leiab töötamiskogemuse kaudu ka eneseteostuse, selle, mida ta soovib enda ümber paremaks teha ja millesse panustada. Samal ajal taotlevad töötajad suuremat palka. Seda siis seoses praktilise hinnatõusuga pea igas elukategoorias või hoopis seetõttu, et rahatarkus ei ole võimaldanud piisavalt palju ette mõelda.

Mis oleks, kui töötaja leiaks endas need „õiged“ tööriistad (loe: tugevused, rahulolu), tahaks areneda praegusel töökohal, tööandja märkaks arengupotentsiaali ja koostöös luuakse olukord, kus töötaja töötamise tulemuslikkus parandab ka ettevõtte majanduslikku olukorda ning tekib võimalus maksta palka, et töötaja sooviks töökohal jätkata? Mis siis, kui tööandja pakuks töötajale teadmisi, kuidas töös ja eraelus päriselt rahulolu saavutada?

Töö peab eraeluga sobima

Kas värsked puuviljad ja ühisüritused on ikka see, mida inimene töökohalt tegelikult ootab, või hoopis tähendusrikkust iseenda jaoks, võimalust paindlikkuseks erisugustes elulistes aspektides, lisakoolitusi ja enesearengut? Inimene käib suurema osa oma elust tööl ja võib järeldada, et liigse stressi ennetamiseks peab töö sobima igapäevaeluga. Tööealise inimese elutsükkel sisaldab ka väga palju elulisi muutusi – lapsed, kooselu, lein jm proovikivid, millega tuleb töötamise ajal ja kõrvalt tegeleda.

Suurema osa tööandjate seisukoht on olnud läbi aegade see, et töö ja eraelu olgu ikka eraldi. Või siis on pigem taustal mure, et ei osata hästi tõmmata piiri, kus see töö- ja eraelu mõistlik kokkupuude algab või lõppeb? Kas siin võib olla miski, mis vajab tähelepanu, või on kõik need aastad hoopis tähelepanuta jäänud? 15 aasta jooksul tööohutuse valdkonnas koolitaja ja teenusepakkujana tegutsedes kogesin sageli, et tegelikult on vähesed tööandjad huvitatud töötaja ümberõppest, tema eneseteostusest ja igapäevamuredega toimetuleku pärast muretsemisest. Pigem püüab tööandja värvata kohe „õige“ inimese, kuid siiski seisame statistika ees, kus keskmiselt 50 protsenti inimestest on valmis minema uuele töökohale.

Tööandja ootused võivad olla teistsugused

Kas tööandja aitab töötajal ennast töökohal teostada või mõtleb, et töötaja peab ise aru saama, millisele töökohale ta kandideeris, ja nüüd siis seda valitud tööd hästi tegema? Aga mis siis, kui inimene on teinud vale valiku, eirates oma tugevusi ja tegelikku kirge, ning tal on tõeline potentsiaal saada sellel töökohal hakkama nii, et ta tunneb sisemist rahulolu, mitte ei oota iga päev, et kell saaks viis. Olen palju mõelnud sellele, kas tööandja püüab päriselt aru saada, miks inimene töökohta vahetab või konkreetsele töökohale kandideerib. Kas töötaja tuli vaid raha teenima või ta tõesti armastab seda tööd? Millegipärast ei kohta väga palju tõeliselt head ja rõõmsameelset klienditeenindust ning suurt pühendumust teha kliendile armastusega päriselt hea ja toimiv pakkumine, õppides sealjuures klienti tundma.

Saan ka tööandjast aru, sest äsja ilmunud CV-Online’i tööturu monitooringust selgub, et 75 protsenti töötajatest ei pea oma töötasu piisavaks ja nad ootavad tööandjatelt palgatõusu. Tööandjal on ka palgasurve suur ja töötaja rahulolematus on lihtne tulema, sest igapäevaelu kulud on samuti suurenenud. Nokk kinni, saba lahti.

Mis on siis peamised töökohavahetamise põhjused?

2018. aastal ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt, et töökohavahetusele avaldavad enim mõju ebahuvitav töö, kehvad suhted kolleegidega ja rahulolematus juhtimiskvaliteediga. Olen kindel, et see on nii ka praegu. Aina enam näeb sedagi, et töötaja on pigem valmis valima heade suhetega töökoha kui halbade suhete ja parema palgaga töökoha, sest see kumuleeruv stress põletab lõpuks läbi. Henry Auväärt ütles, sedagi, et oma tööandjale on lojaalsemad need töötajad, kes on rahul töiste arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees, samuti lisatasude teenimise võimalusega. Olen sellega päri.

Enesearendamisvõimalus töökohal on väga oluline

Üha sagedamini kuuleme, et töötajat õpetatakse tööandja brändi müüma, olema brändi saadik. See on väga oluline ja õige siis, kui tööandja on ka tõesti seda väärt, et tema brändi edasi soovitada, et uuel kandideerijal ei tekiks pettumust, sest lubatu ja ootus olid suuremad kui reaalsus.

Seega see, mida tööandja päriselt pakub, peab olema midagi enamat kui vaid palk ja füüsiline töötamiskoht. Enesearendamine töökohal on oluline mitmel põhjusel, seda nii töötaja kui ka organisatsiooni üldise edu vaatest. Peamised põhjused, miks töökohal enesearenguga tegeleda on kasulik, on järgmised.

1. Täiustatud oskuste kogum: pidev enesearendamine võimaldab töötajatel omandada uusi oskusi ja teadmisi, mis on nende rollidega seotud. See annab palju juurde ka igapäevaelu paremale toimimisele, valmistab neid ette edaspidisteks keerukusteks.

2. Suurenenud tootlikkus: kui töötajad investeerivad enesearendamisse (st kui tööandja seda töökohal võimaldab ja väärtustab), saavad nad oma ülesannete täitmisel vilunumaks. See toob kaasa suurema tootlikkuse, millest on kasu nii töötajale kui ka kogu organisatsioonile.

3. Kohanemisvõime: ärimaastik areneb pidevalt. Eneseareng annab töötajatele võime kohaneda muutustega, sh nendega, mis töötajal eraelus toimuvad, ja võtta omaks uusi tööviise, aidates nii organisatsioonil konkurentsivõimelisena püsida.

4. Suurem tööga rahulolu: kui töötajad tunnevad, et organisatsioon toetab nende isiklikku ja ametialast edenemist, on nad oma tööga rohkem rahul. See võib suurendada motivatsiooni, kaasatust ja üldist õnnetunnet tööl.

5. Töötaja on lojaalsem: organisatsioonides, kus investeeritakse töötajate enesearengusse, püsivad töötajad kauem. Kui töötajad tunnevad, et nad kasvavad ja edenevad oma karjääris, jäävad nad suurema tõenäosusega ettevõttele lojaalseks.

6. Juhtimine areneb: eneseareng sillutab teed juhi kasvule. Töötajatel, kes tegelevad enesetäiendamisega, arenevad tõenäolisemalt organisatsioonis juhirolli jaoks vajalikud oskused ja omadused.

7. Paraneb innovaatiline mõtlemine: uute oskuste õppimine ja erisugustest allikatest teadmiste omandamine võib tekitada loovust ja innovatsiooni. Enesearenguga tegelevad töötajad toovad sageli probleemide lahendamisele värskeid vaatenurki ja panustavad organisatsiooni innovatsioonipüüdlustesse.

8. Edeneb positiivne töökultuur: enesearengut julgustav ja toetav kultuur soodustab pideva õppimise ja täiustamise keskkonda. See võib kaasa tuua positiivsema ja koostöövalmima töökultuuri.

9. Kliendirahulolu suureneb hüppeliselt: eneseareng hõlmab sageli suhtlemisoskuste parandamist. Tõhus suhtlus on meeskonnatöö, koostöö ja tugevate suhete loomisel organisatsiooni sees ülioluline. Eneseareng aitab kaasa ka inimese isiklikule kasvule, enesekindlusele ja eneseteadlikkusele. Need omadused avaldavad suurt positiivset mõju ka töökohal.

Eneseareng töökohal saab toimuda erisuguste meetodite abil, nagu näiteks koolitusprogrammid, töötoad, mentorlus, veebikursused ja tulemuslikkuse ülevaated, mis keskenduvad kasvule. Tunnustades enesearengu väärtust, saavad organisatsioonid luua motiveeritumat, kvalifitseeritumat ja kohanemisvõimelisemat tööjõudu, aidates lõpuks kaasa nende pikaajalisele edule.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.