Autor: Personaliuudised.ee • 5. detsember 2023

Jaanika Reinmann, füsioterapeut ja SEB Life and Pension Baltic SE jätkusuutlikkuse valdkonna kommunikatsiooni konsultant annab ülevaate, miks kodukontoris võib märkamatult suureneda istuva elustiili osakaal ja kuidas seda saaks vähendada.

Kodus jäävad sammud tegemata

„Kuna meie kodud on mugavad ja hubased, siis kodukontoris on oht end tööle unustada. Teed hommikul kell 8.30 arvuti lahti ja võid selle taha tundideks jääda. Jääb ära kontorisse minek ja tulek – pole vahet, kas jalutades, ühistranspordiga või isegi autoga. Need sammud jäävad kodukontoris töötades tegemata. Lisaks ei ole vaja jalutada lõunale, sest teed paar sammu ning nii köök kui ka söök on kohe käeulatuses. Kontoris lähed vahepeal kas kolleegide juurde, et midagi arutada, kööginurka teed või kohvi tegema ning tihtipeale on ka tualetid kaugemal kui kodus. Ka need on sammud, mida kodukontoris naljalt ei tehta. Ning õhtul saab veel end diivanil mõnusalt kerra tõmmata ning kiirelt mõned kirjad saata. Ehk siis kodus on kõik käe-jala juures ning töötamine on nii mõnusaks tehtud,“ arutleb Jaanika Reinmann.

Reinmann nendib, et nii kodukontoris kui ka kontoris töötades peamiselt istutakse, kuid erinevus seisneb liikumispausides ning kuivõrd suudetakse end nendeks distsiplineerida. „Iseenesest ei ole istumises mitte midagi halba. Oluline on see istumisaeg balansseerida aktiivse tegevusega. Nii saab ennetada tõsiseid terviseriske,“ selgitab füsioterapeut, kelle juurde enamasti jõuavad inimesed viimases hädas, näiteks kui alaselg on nii valus, et ei saa hommikul voodistki tõusta.

Reinmann rõhutab, et meie kehad saavad väga hästi hakkama teatava koormusega, mistõttu ei pruugi peale paari intensiivsemat kodukontori päeva midagi juhtuda. „Küll aga on koroonapandeemiast alates hakatud kodukontoris sagedamini töötama, tihtipeale teadvustamata, kuidas oma aega jagada nii, et töö oleks tehtud ja keha õnnelik. Kui kogu tähelepanu läheb vaid tööle, jääb keha unarusse ning hakkab varem või hiljem valutama,“ tõdeb Reinmann.

Aktiivne tegevus võiks olla integreeritud tööpäeva sisse

Kuna kodukontoritest on saanud osa töökorraldusest, siis võiksid Reinmanni hinnangul ka tööandjad mõelda sellele, kuidas nad saaksid töötajaid heas mõttes nügida end kodus liigutama.

„Hea näide on veebikoosolekute planeerimine. Näiteks selle asemel, et teha tunnine koosolek, on SEBs koosoleku pikkus 50 minutit ja ülejäänud 10 minutit ei ole mõeldud e-kirjadele vastamiseks või arvutis pooleli oleva töö lõpetamiseks. Mina soovitan seda aega kasutada ringutamiseks või liigutamiseks: kas või pesumasinast pesu väljavõtmiseks, ülakorrusele minemiseks, akna avamiseks või hoopis kükkide tegemiseks,“ arutleb Reinmann, kes näeb paratamatult tihti oma füsioterapeudi töös, mis juhtub, kui unustatakse ära keha põhifunktsioon – liigutamine.