Autor: Helen Roots • 4. juuni 2024

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela kirjeldas viimatisel tööõiguse seminaril, et peamised jälgimisviisid töökeskkonnas on videojälgimine (kaamerad), internet ja telefon ning asukohaandmete jälgimine (GPS) ning ükskõik missugust neist viisidest kasutades tuleb tööandjal lähtuda eelkõige põhimõttest, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Samuti on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

Mis on isikuandmed?

Kõik, mille kaudu annab isikut tuvastada, sh hääl, näokuju, kõnnak jne. Samuti töökõne või e-kiri, mis on isikuga kokku viidav. Töötaja n-ö võtab oma isikuandmed ise tööle kaasa.

Kaamerad töökohal – kas, ja kui, siis kuidas?

Jälgimisseadmestik on seadmete kogum, mis edastab pilti või elektroonilist signaali ning mis on ette nähtud jälgimiseks ja andmete kogumiseks. Kaameraid töökeskkonda paigutades tuleks tööandjal arvesse võtta, et need tekitavad töötajates stressi, pinget ja ebamugavust, rõhuvad nende privaatsustundele ning langetavad ka töömotivatsiooni.

Paraku rõhuvad tööandjad omakorda tööprotsesside tõhustamisele ja turvalisusele, ja neid argumente on tunnistatud ka legitiimsetena. Küsimus ongi, kuidas omavahel mõistlikku tasakaalu panna ja kombineerida ühelt poolt töötajate privaatsus, stress ja pinge ning teiselt poolt töökeskkonnast tulenevad vältimatud vajadused. Mõnel pool paigaldatakse sel eesmärgil ka mittesalvestavad kaamerad, ent Toomela sõnul ei ole tegelikult vahet, kas kaamera on salvestav või reaalajas jälgitav, mõlemal juhul kohalduvad samad reeglid.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on rõhutanud tingimusi, kus salvestamist toimuda ei tohi – duširuumid, garderoobid, riietusruumid, puhketoad jne, samuti erakabinetid, ka jagatud, nt kahesed kabinetid. Inspektsioonis on arutatud ka avatud kontorite üle ja leitud, et ka sellises kontoris, kus inimesed istuvad koos avatud alal, on jälgimisvahendite kasutamine justkui keelatud, ent tõenäoliselt lähtub AKI siin praktikas lubamisel või keelamisel siiski konkreetsest juhtumist.

Kindlasti on keelatud salvestada ka heli ruumis, sh salvestada töötajate omavahelisi vestlusi. Seda lubatakse teha väga erandlikel juhtudel, mida reaalses elus kuigi sageli ette ei tule.

Toomela sõnul ei ole kaamerad töökohal AKI seisukohalt töötajate tööefektiivsuse või tööajast kinni pidamise kontrolliks või mingite poliitikate juurutamiseks põhjendatud. Aktsepteeritakse isikute kaitset, ohutust ja töötervishoidu. Samas aga surve tööandjatelt teha jälgimisvahenditega efektiivsuskontrolli on suur ja selle tegemiseks leiutatakse kõikvõimalikke ettekäändeid, mis paraku siiski rikuvad GDPRi reegleid.

Kui otsustad kaamerate kasuks

Kui siiski on plaanis kaamerad töökeskkonnas kasutusele võtta, siis protsess peaks olema järgmine.

Kõige tähtsam on panna paika eesmärk, miks me üldse kaameraid töökeskkonnas kasutame.

Tüüpiline eesmärgipüstitus: isikute ja vara kaitse, ohutus ja turvalisus töökeskkonnas (NB! Tööaja kasutuse jälgimine kaameratega ei ole AKI hinnangul lubatud)

Õigusliku aluse määratlemine:õigustatud huvi (GDPR art 6(1)(f)), v.a erandjuhud

Õigustatud huvi alusel töötlemine: Isikuandmete töötlemine on seaduslik kui see töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvadüles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Kuidas see kõik täpselt käib, ka selle kohta on olemas AKI juhend (Õigustatud huvi 2022).

Kaalumine: tööandja vajadused lähtuvalt legitiimsest ja põhjendatud eesmärgist vs. isiku õigus privaatsusele

Kaamerajälgimine kui abinõu on proportsionaalne üksnes siis, kui see on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv (kohane), vajalik ja mõõdukas (proportsionaalsuse kolmeastmeline test). Lahti tuleks kirjutada ka see, kuhu kaamerad paigaldatakse, mida need jälgivad, kuhu silm on suunatud, kas ja kui kaua need salvestavad ja mida on tehtud selleks, et riivet privaatsusele vähendada (nt suunata kaubandusasutuses kaamera kassale ja kliendialale, kuid vältida töötaja filmimist kogu tööaja vältel).

Järgmise sammuna tuleks luua andmekaitsetingimused ehk n-ö privaatsuspoliitika eesmärgiga jõuda välja tingimusteni, mida oleks võimalik esitleda kõigile, kes on sellest töötlemisest mõjutatud.

Sisu olulised osad:

• andmetöötleja nimi ja kontaktandmed;
• andmekaitsespetsialisti kontaktandmed (kui ta on määratud);
• isikuandmete töötlemise eesmärk ning õiguslik alus;
• esitada õigustatud huvi analüüs või info, kus sellega tutvuda saab;
• info kolmandatele isikutele edastamise kohta;
• isikuandmete säilitamistähtaeg;
• teave isikule õiguste kohta oma andmete osas.

Teavitussilte saab mugavasti ise genereerida

Et informeerida kaamerate vaatevälja sattuda võivaid isikuid sellest, et piirkonnas on videovalve, tuleks paigutada vastavad teavitussildid nendesse kohtadesse, kust isikud sisenevad kaamerate mõjuvälja. Nt kui ettevõttel on suur territoorium, mille perimeeter on kaameratega kaetud, siis alates sellest kohast, kust kaamera jälgimisala algab, peab inimest sildiga teavitama. Kui vahepeal on kaameraga katmata ala, aga siseruumides on taas kaamerad, vajab see ala juba uut silti.

Kaamera teavitussildi saab hõlpsasti luua AKI teavitussildi generaatori abiga, nii et neil oleks kogu vajaminev info ja viide andmekaitse tingimustele.

Amazon France Logistique näide Prantsusmaalt

Laotöötajaid jälgisid skannerid, mis reaalajas mõõtsid töö tulemuslikkust laos (skaneerimise kiirus, pauside pikkus jms). Need olid seotud teatud videoseadeldistega ja võimaldasid kogu aeg töötajate tööefektiivsust mõõta.

Prantsuse järelevalveasutuse hinnangul õigustatud huvi töö tulemislikkuse hindamiseks ei kaalunud üles töötajate õigust privaatsusele. Kuigi oli olemas õigustatud huvi analüüs, jõuti tulemuseni, et tegemist on ekstsessiivse sekkumisega.

Ettevõttele määrati trahv suuruses 32 miljonit eurot (dets 2023).

Mida kaameraid kasutades veel silmas pidada?

• Töötajal on alati õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega, ka siis, kui salvestisel on teised inimesed ja nende kohta tööandjal nõusolekut ei ole. See pole põhjendatud, kuivõrd on olemas tehnilised lahendused nt n-ö udustada ebavajalik (ehkki tänapäeva lahendused tegelevad juba ka n-ö piksliparandusega).
• Töötaja kohta käivat materjali väljastades on ettevõttel kohustus teha kindlaks isikusamasus.
• Võimalusel tuleb vältida kolmandate isikute kohta tuvastataval kujul andmete väljastamist.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.