Autor: Karl-Eduard Salumäe • 24. juuni 2020
KUULA: kaugtöö võib ületöötamise vastu hoopis aidata
Foto: Felix Zahn/photothek.net via www.imago-images.de
Punktuaalselt üheksast viieni kontoris viibimise asemel kodus või mõnes kolmandas kohas töötamine kipub esimese hooga soodustama ülepingutamist, ent kui reeglid paika panna, võib see hoopis aidata liiga palju töötamise nõiarattast välja murda, tõdetakse seekordses saates „Kasvukursil“.
Viimased kaks kuud Tais viibinud ja sealt töötanud nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic digiteenuste juht Vladimir Rüntü toob välja, et kuna ta on Eestiga võrreldes väga erinevas ajavööndis, on kolleegid ja kliendid õppinud arvestama, et Maarjamaa aja järgi alles päevasel ajal pole ta ühel hetkel enam arvuti taga ning e-kirjale vastuse saamine võtab mõnevõrra aega. Seevastu kohaliku aja järgi hommikul on Rüntul mitu tundi aega, mil saab ilma vahele tulevate videokoosolekute, kõnede ja muu taoliseta keskendunult tööd teha, sest Eestis alles magatakse.
Kokkuvõttes saab Rüntü kinnitusel töö niimoodi igati hästi tehtud. Kõigepealt tuli aga nii endale kui teistele selgeks teha, et teisest ajavööndist Eesti aja järgi töötamine pole mõistlik ega efektiivne.
Nii Vladimir Rüntü kui Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova ja sama ettevõtte IT-juht Arko Kurg usuvad, et kaugtöö võikski aidata pääseda välja nõndanimetatud online’i rattast, kus vastuseid meilidele ja telefonikõnedele oodatakse hetkega. Samas on nad ka ühel meelel, et kaugtööga seondub palju tahke, mis kohe ei avaldu ja mille peale ei osata seetõttu tulla, ning ka kitsaskohti, mida tuleb teadvustada.
Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!