Vastus on, et see oleneb asjaoludest, kas tasuline või tasuta „proovipäev“. Näiteks kui töötaja proovipäeval tutvub tulevase tööga, jälgib tööprotsessi, ilma et teeks ise konkreetset tööd, pole tegemist tasustatava tööga.
Aga kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd, täitma tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, eeldame, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.
Näeme, et esimese näite puhul ei ole tegemist tasulise proovipäevaga, teise näite puhul aga on tegemist tasulise proovipäevaga. Töölepingu seadus ei tunne proovipäeva mõistet. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga ja selle eest tuleb maksta tasu.
Kui eeltoodud situatsioonis tekib töötaja ja tööandja vahel lahkarvamus, kas tegemist on tasulise või tasuta „proovipäevaga“, on töötajal võimalus pöörduda töövaidlusorganisse töösuhte tuvastamise ja töötasu nõudega.
Autor: Egon Raim, Tiive Murdoja