19. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saku Õlletehas renoveerib praegu administratiivmaja, mille esimesel korrusel on palju avatud ruumi ja klaaspindu. Kõrgematel korrustel on ruumilahendused privaatsemad, ütles ettevõtte personali direktor Ave Kala.

“Töökohad on kujundatud sõltuvalt töö spetsiifikast – tootmise ja logistika juhid ei istu palju kontoris, vaid pigem liiguvad ringi ja hoiavad tööprotsessidel silma peal. Esimesel korrusel istuvad müügi- ja turundusinimesed, sest tulenevalt töö iseloomust on seal rohkesti sebimist ja palju omavahelist suhtlemist,” lausus Kala.

Reisibüroo Estravel vanalinnas paikneval kontoril seevastu on kõik eraldi toad. Sel on eeliseid, aga ka puudusi, ütles personali- ja kvaliteedidirektor Katrin Alujev. Avatud kontor võimaldaks osakondi ja töökohti paremini istuma kombineerida, aga samas kaaluvad vaikne keskkond ja hästi valitud toakaaslased need mõningad vajakajäämised ruumilahenduses üle, märkis Alujev. “Vahel on töö funktsionaalsusest olulisem iseloomude klappimine,” tõdes ta.

Uks peab alati lahti olema

Rimi kontori kabinettides töötab ühes toas tavaliselt kaks kuni neli inimest. Kolleegid, kes peavad töö iseloomu tõttu sagedamini ja sügavamalt keskenduma, on saanud oma käsutusse privaatse kabineti, tutvustas firma kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.

Kontoris on kirjutamata reegel, et toauks peab olema avatud, et tagada tööks sobivaim olustik. “Pehme tool ja õige nurga alt langev valgus võib ju oluline olla, aga miski ei asenda head ja motiveerivat seltskonda,” lausus Bats.

Kui mitte kõik, siis kindlasti paljud muutused ja lahendused probleemidele algavad töötajast endast. EMT avalike suhete juht Kaja Sepp ütles, et mobiilsideoperaatori kontorielu juures on kirjutamata reegleid, näiteks et telefoni helin pole häirivalt lärmakas ning emotsionaalsemad ja pikemad vestlused peetakse kolleegidest eemal, näiteks nõupidamisruumis.

Kõige rohkem häirib temperatuur

“Süvenemist nõudvate tegevuste puhul kasutatakse kõrvaklappe ning püütakse end muul võimalikul moel ümbritsevast eraldada,” kõneles Kaja Sepp. Enim nurinat ja probleeme töötajates tekitab konditsioneerist põhjustatud ebamugavus, lisas ta.

Ka Estravelis painab töötajaid enim temperatuur. “Tegeleme sellega, sest õige temperatuur ja värske õhk kontoris on olulised faktorid produktiivse töökeskkonna tagamisel,” ütles Aljuev.

Nõnda palju, kui on erinevaid inimesi, võib tekkida ka probleeme. Rimi ruumides püütakse töötajate võimalikele erisoovidele alati vastu tulla ja muudatusi viiakse ellu pidevalt. Küll on probleem olnud töö koha liigne valgustatus või allergiat tekitav tööruum – tähelepanu ja lahenduse leiavad kõik segavad mõjud, kinnitas Bats.  “Olen seda meelt, et erinevatele inimestele sobib erinev töökeskkond. Pean ennast  meeskonnatöötajaks ning seetõttu on mulle väga oluline võimalus vajadusel kolleegidega nõu pidada,” lisas Bats. Ta märkis, et keskendumist nõudvaid töid tehakse neil reeglina ikka kõrvaklapid peas.

“Kõige rohkem tuleb üheskoos töötamise varjukülg välja puhul, kui kõik kolm kolleegi korraga telefoni teel emotsionaalselt midagi seletama peavad,” kirjeldas Bats aeg-ajalt ette tulevat mürarikkaimat hetke enda ja kahe toakaaslase igapäevatöös.

Koridoris trehvates saab tööjutud aetud

Teisest küljest avaldab isoleeritus omaette kontoriruumi teatud juhtudel hoopis negatiivset mõju, sest puudub kontakt kolleegidega. Saku Õlletehase personalidirektori kasutuses on eraldi kabinet omaette korrusel, kus on veel vaid kolm kolleegi. Kala tunnistas, et see on üsna vaikne ja meeldiv õhkkond. “Ausalt öeldes ei häiri mind praegu otseselt miski. Minu töötingimused on väga korralikud, püüan ka palju ringi liikuda, et teiste valdkondade tegemistega kursis olla,” lausus Kala.

Kui põhitöökoht on privaatne kabinet, on keerulisem kolleegidega vahetult kontakte luua ja emotsioone jagada. Tõepoolest – töiste tegemistega saab kursis olla vaid maja peal ringi liikudes. Sarnaselt tunnistas ka Kaja Sepp, et saab ettevõtte juhi Valdo Kalmuga, kelle tööruum on kahe korruse kaugusel, palju teemasid selgeks räägitud juhuslikult maja peal trehvates.

Suurimaid segajad on lärmakad kolleegid

LOBISEVAD JA LÄRMAKAD KOLLEEGID on 61 protsendi töötajate jaoks kõige olulisem põhjus, miks asjadega valmis ei saada. 40 protsenti küsitletutest vastas, et väga segavad on ka improviseeritud koosolekud ehk kui töökaaslased pidevalt midagi küsivad või nõu soovivad.

Enamik vastanutest oleks eelistanud töötada üksi, et saavutada maksimaalne produktiivsus. Samas ei taheta töötada kodus – 63 protsenti küsitletutest eelistavad kodule töötamist kontoris. Vaid 29 protsenti eelistab kodu.

TÖÖKOHA EELISTUSED (suletud või avatud kontor) sõltusid vanusest, soost ja elustiilist. Nooremad eelistasid avatud kontorit, meestele meeldis rohkem “kuubikute süsteem”.

ENAM KUI KOLMANDIK töötajatest ütles, et tegeleb pigem ebameeldivate tegevustega kui istub ülemuse läheduses. Ei taheta istuda ka nende läheduses, kes oma laua taga söövad ja kõvahäälseid telefonikõnesid peavad.

Allikas: careerbuilder.ask.com

KOMMENTAAR: Müügitöö eeldab keskendumisvõimet

EVE SOPPE, Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht ja maakler

Hindame müügitöötajate puhul eelkõige aktiivsust, võimet lülituda ühelt tegevuselt teisele ja alustatu ka lõpuni viia. Olen tulnud väiksemast piirkonnast, Rakverest, kus töötasime kahetoalises väikses büroos. Võin öelda, et minu jaoks ei ole nüüd sajaruutmeetrises avatud kontoris töötamisel varasemaga võrreldes mingit vahet.

Peab olema keskendumisvõime, aga seda on igal juhul vaja, et teha intensiivselt müügitööd. Kui olla omas mugavustsoonis, siis kui efektiivsest töötamisest saab rääkida? Lisaks tajun, et inimesed annavad kontoris üksteisele palju tuge. Ka info liigub avatud kontoris kiiresti. Kui inimene tuleb uksest sisse ja ütleb, et sõlmis tehingu, järgneb sellele aplaus. See on kiire tagasiside, mis on vajalik igaühele, me kõik vajame tunnustust.

Kui arhitekt võib tegutseda ükskõik kus ja ka üksinda, siis müügitöö on oma olemuselt veidi teine. Vajadusel on töötajatel võimalus eralduda ka koosolekuruumidesse. Inimestele, kes on kauem töötanud ja oleme kindlad, et nad suudavad ka kodus efektiivselt töötada, oleme andnud võimaluse olla teatud aja kodukontoris. Mul puudub sellega kogemus, aga näiteks minu vastaslauas istuja on sellega väga rahul. Vaadates tema tulemusi, võib olla nõus väitega, et kodus võib töö tegemine olla isegi efektiivsem kui kontoris.

Autor: Tiive Murdoja, Ain Kivesti