4. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui peavalu halvab töövõime

Suurem osa meist kogeb oma elu jooksul peavalu. Enamasti on see lühiaegne ja kerge, möödub iseenesest või mõne lihtsama valuvaigistiga. Mõnel inimesel aga võivad aga sagedased peavalud hakata oluliselt igapäevast elu häirima.

Inimene võib olla peavalu tõttu töövõimetu, vahel pole ta peavaluhoo ajal võimeline ka enda eest hoolitsema. Teistel, kes midagi sarnast kogenud ei ole, võib olla raske seda mõista.

Peavalud jagatakse primaarseteks (esmasteks) ja sekundaarseteks (teisesteks). Esmased peavalud on näiteks pingetüüpi peavalu ja migreen, samuti kobarpeavalu ja veel mõned harva esinevad peavalu vormid, mida ei põhjusta mingi muu haigus. Sekundaarsed peavalud on need, mis on põhjustatud teisest haigusest ehk peavalu on siis üks selle haiguse sümptoom. Viimasel juhul tuleb muidugi ravida peavalu põhjustanud haigust.

Pingetüüpi peavalu

See on kõige sagedasem peavalu vorm, mida uuringute alusel kogeb elu jooksul kuni 78% inimestest. Valu on kerge või mõõdukas, suruva iseloomuga, esineb ühtlaselt üle pea ja võib kesta järjest kuni seitse päeva. Pingetüüpi peavaluga ei kaasne iiveldust ega oksendamist ja inimene ei pea selle tõttu oma tegevust katkestama.

Sageli piisab peavalu leevendamiseks puhkusest, värskes õhus jalutamisest või nõrgemast valuvaigistist. Arsti poole peaks pöörduma, kui peavalud on muutunud väga sagedasteks, esinedes juba rohkem kui pooltel päevadel kuus. Sellise n-ö kroonilise pingetüüpi peavalu raviks võib arst määrata retseptiravimi (teatud tüüpi antidepressandi), mida võetakse pikema perioodi vältel regulaarselt. Neid ravimeid kasutatakse ka muude krooniliste valude puhul.

Migreen

Uuringute alusel kannatab migreeni all umbes 18% naistest ja 8% meestest ning seda esineb ka lastel. Migreeni puhul esineb peavalu rohkem ühes peapiirkonnas, näites paremas või vasakus peapooles, otsmikus või kuklas. Peavalu on sageli tugev, võib olla pulseeriva iseloomuga, sellega võib kaasneda iiveldus või oksendamine, valguse või helide talumatus.

Liikumine võib peavalu halvendada ja vahel peab inimene oma tegevuse katkestama või pikali heitma. Nõrga kuni keskmise tugevusega migreenihoo korral võib abi olla käsimüügi ravimitest (näiteks aspiriin, paratsetamool, ibuprofeen), kuid tugeva migreenihoo puhul need enamasti ei aita. Juba hulk aastaid on kasutusel spetsiaalsed migreenihoo tekkemehhanisme mõjutavad ravimid (triptaanid), mis on tõhusamad kui tavalised valuvaigistid.

Esimene neist oli sumatriptaan, hiljem on lisandunud zolmitriptaan, frovatriptaan, rizatriptaan, naratriptaan jt. Eestis on sumatriptaan ainsana saadaval ka ninapihustina ja sobib kasutamiseks juhul, kui iivelduse tõttu pole võimalik tabletti võtta või kui on vaja kiiremat toimet.

Triptaanid on retseptiravimid, mis erinevad üksteisest toime alguse kiiruse ja toime kestuse poolest, sobiva ravimi oskab soovitada arst. Kui migreenihood on muutunud väga sagedasteks või rasketeks (näiteks esineb kolm või enam hoogu kuus) ja häirivad oluliselt igapäevast elu ja tööd, siis võib vaja minna preventiivset ehk migreeni ennetavat ravi. See tähendab, et ravimit võetakse iga päev pikema perioodi vältel, näiteks 6–12 kuud.

Ennetavas ravis on kasutusel palju erinevaid ravimeid, kuid soovituste esimeses valikus on topiramaat ja propranolool.

Kobarpeavalu

Seda harvaesinevat peavalu vormi esineb rohkem meestel. Nimi tuleneb sellest, et valuperioodil võib esineda mitu hoogu ööpäevas ja selle lõppedes võib valuvaba periood kesta kuid või aastaid. Peavalu esineb ainult ühes peapooles silma ümbruses ja valu on väga tugev, see algab ja lõpeb suhteliselt järsku. Valuhoog võib kesta 15–180 minutit, hood võivad esineda ka öösel, enamasti alati samal kellaajal. Valuga samal poolel esinevad peavalu ajal nn autonoomsed nähud – näo punetus, pisaratevool, nina kinnisus jms. Valuhoogu saab ravida 100% hapniku inhalatsiooniga (mis enamasti on võimalik vaid haiglas) või triptaanidega. Kuna valuhooge võib ööpäeva jooksul olla mitu, siis seab see triptaanide kasutamisele piirangud, samuti läheks ravi hind patsiendile väga kõrgeks. Seetõttu

on kobarpeavalu korral oluline võimalikult kiire ennetava ravi alustamine, kus esimese valiku ravimid on verapamiil ja prednisoloon.

Esineb veel mitmeid primaarse peavalu vorme, mis on väga harvaesinevad ning mida diagnoosib enamasti neuroloog või peavalu spetsialist. Nende raviks kasutatakse erinevaid retseptiravimeid.

Oluline on, et inimene, kellel peavalud ja valuvaigistite kasutamine on muutunud väga sagedaseks, kindlasti pöörduks arsti poole. Sage (rohkem, kui pooltel päevadel kuus) valuvaigistite tarvitamine mitme kuu vältel võib tekitada n-ö ravimite väärkasutusest põhjustatud peavalu (inglise keeles medication overuse headache – MOH). Seda saab ravida vaid võõrutuskuuriga, mida võib läbi viia kodus või haiglas. Võõrutusest endast põhjustatud peavalu ja muude vaevuste leevendamiseks antakse sellel ajal teisi retseptiravimeid. Pärast edukat võõrutuse läbimist võib selguda, et peavalu, mille pärast valuvaigisteid võtma hakati (näiteks migreen), on kadunud või esineb vaid harva. Vajadusel saab arst nüüd määrata esialgse peavalu raviks ennetava või sobiva hooaegse ravimi.

Arsti poole pöördumisel on suureks abiks, kui juba eelnevatel kuudel panna kirja oma peavalude esinemise kuupäevad ja ravimite kasutamine ehk täita peavalu päevikut. Nii on arstil kergem peavalude sagedusest aru saada ning teha kiiremaid ja õigemaid raviotsuseid.

Autor: Kirjutab Terviseuudised, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700