Autor: Heidi Vihma • 16. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maagiline toidukolmnurk on Toompuiestee–Falgi tee nurgas, Toompea nõlva all.

Pööblile annab eesti keele seletav sõnaraamat vasteks “lihtrahvas, harimatu rahvamass”. Tallinna äärelinnades ja isegi kesklinnas on mitmeid söögikohti, mis seda nime rohkem vääriksid kui Kassisaba-Pööbel oma puuriida- ja grafitidisainiga, trendika puitmööbli ja koduse menüüga.

Pööbel on lihtne, seda küll, aga igatahes mitte harimatu. Kõht sai täis, pakuti veini ja siidrit ning meel püsis rõõmus ka arvet makstes.

Relvituks tegev Pööbel

Kõige rohkem meeldisid mulle pasteet ja räimed. Muheda härra pasteet koos oma kompotiõunte ja pohlamoosiga oli just selline, millega Eesti vanaprouad tavatsevad oma külalisi kostitada, tõsine, rammus ja kodune.

Krõbedalt lauale jõudnud värsked praeräimed aga erutavad mind alati. Erutasid ka Pööblis. Tõsi, selliseid tuleb kahetsusväärselt harva ette, räim on meil küll rahvuskalaks, aga selleks, et rahvuskala rahvusliku toidulaua uhkuseks saab, läheb veel aega.

Isegi kui mulle midagi ei meeldinud, teeb Pööbli nimi toidukirjutaja-restoranikriitiku relvituks: pööbli kallal ei kõlba hea-paremaga harjunud gurmaanil keelt ega sulge teritada, pööblil on ükskõik, mis ta sööb ja joob, peaasi et oleks palju.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.

Loe kõiki restoraniteste siit.

3 pilti

Pööbel naudib elu Tallinnas Toompuiesteel. Sellenimeline söögikoht, mis torkab silma oma lihtsa, ent põneva disainiga, on ennast just sinna sisse seadnud.

Foto: Julia-Maria Linna