Autor: Heidi Vihma • 5. juuni 2015

Restoranitest: Manna la Roosa uus elu

Manna la Roosa
Autor: Julia-Maria Linna

Kui Manna la Roosa kunagi paari aasta eest uksed lahti tegi, sai seal küll mõnusasti õlut ja veini libistada, toit aga oli algusaegadel vilets. Nüüd aga – palun väga – figureerib Manna uhkelt 50 parima restorani nimistus, kirjutab Puhkepäeva toidukriitik Heidi Vihma.

Ja täiesti põhjendatult, nüüd saab Manna la Roosas hästi süüa ja ka sealne teenindus erineb  aastatagusest justkui päev ööst. Jookide osa oleks aga justkui tagaplaanile jäänud, neid ei esitle enam ei kodulehekülg ega FB. Mitte et Mannaroosas enam kokteile-veine ei ole või et valik  oleks väike. On küll, ja isegi päris rikkalik, aga selleks, et teada saada, mida pakutakse, peab minema kohale, internetile seda ei usaldata.

Roogade hinnad on vanalinlikult krõbedad, aga toiduga ei koonerdata. Eelroa ja pearoaga hakkama saamine nõudis eneseületust, magusani ei jõudnudki. Eriti uhke oli krõbedas paneeringus meriahven, mis ulatus vist isegi natuke üle taldrikuservade ja mille saatjateks olid  krõmpsud köögiviljad ja kaks kastet – ohtralt sula võid ja vahemerelik majoneesikaste.

Kirev paik

Üle võlli sisekujundusega kohas ei peaks ka toitudesse liigse tõsidusega suhtuma, ometi ei suutnud ma päriselt leppida, et tournedos’e lisandiks olev foie gras oli koos vahukoorega (ja vist ka natukese apelsinimahlaga) kreemiks muutunud ja täppidena taldrikule laiali tibatatud. Maitse oli mõnus, aga ilma kelneri kinnituseta poleks ma osanud neid erkkollaseid kreemitäpikesi küll ihaldatud rasvamaksaga seostada.

 

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.

Loe kõiki restoraniteste siit.

Interjöör pole restoranis eelmise aastaga võrreldes muutunud, toit aga maitseb paremini.
Autor: Julia-Maria Linna
Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700