11. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sekretäril peaks olema ülevaade asutuse esmaabikapi sisust ning ettekujutus selle kasutamisest. Samuti peaks sekretär suutma vajadusel nii kiirabi kutsuda kui ka kiirabibrigaadile juurdepääsu võimaldada. Miks just sekretär? Sest tema on reeglina kogu aeg kontoris olemas.

Õnnetused ja terviserikked

Inimesi tööpostil tabavad tervisehädad, mis vajavad meditsiinilist sekkumist, saab laias laastus jagada kaheks. Nendeks on enamasti tööõnnetused – kukkumised, libastumised, sisselõiked – ja igasugu vererõhu ja südamehaigused, mis võivad kontoris välja lüüa. Aga mitte ainult.

Tartu Kiirabi koolituskeskuse koolitusjuhi Andras Laugametsa sõnul on saadud kontorites nii insulti kui ka infarkti, kuid samuti võib seal ette tulla ka kõiksugu muid terviserikkeid, mis tabavad inimesi sõltumatult nende asupaigast. „Kontorikeskkonnas ette tulevad terviserikked ei erine oluliselt neist, mis tabavad inimesi ka ükskõik kus mujal, seega seda ühest kontorispetsiifikat ei saagi määratleda. Ega kontoriesmaabi ei ole lahus kodus või kaubanduskeskuses või spordivõistlusel antavast esmaabist,“ rääkis Laugamets.

Kui tegemist on raskete juhtumitega, tuleb kiirelt tegutseda, sõltumatult asupaigast.

„Kui inimene on teadvuseta ja ei hinga normaalselt, siis peab alustama tema elustamisega. Kui ta on teadvuseta, kuid hingab normaalselt, siis tuleb tagada külili asend – kontoritingimustes on seda õnneks lihtsam teha kui võib-olla autoavariile peale sattudes,“ rääkis Laugamets.

Õnnetuse korral:

Lahenda lihtsamad terviserikked kohapeal! Plaastri peale panemiseks ja pealepuhumiseks ei ole tarvis kiirabi kutsuda.

Helista 112, kui kannatanu on teadvusetu ega hinga normaalselt, samuti hakka tegema vajutusi rindkerele. Pane telefon kõlari peale ja lase ennast juhendada. Kui kannatanu on teadvusetu, kuid hingab normaalselt, pane ta küliliasendisse ja järgi 112-st saadavaid juhiseid.

Anna kiirabile täpne info, kuhu tulla, millist treppi või lifti kasutada ning kuidas saada läbi uksekoodidega pääslatest.

Vaata esmaabikappi!

Kui rääkida lihtsamatest esmaabi vajavatest hädadest, siis need võiksid lahendatud saada kontori piires. Laugamets teab kümneid ja sadu kiirabikutseid, mida on tehtud lihtsalt igaks juhuks, kuna inimeste võimekus ise probleeme lahendada on väike. „Abitust on trendina väga palju ja suur hulk kiirabikutsetest on sellised, kus kiirabi järele ei ole mingisugust vajadust. Eestis on kiirabikutsete statistika ühe elaniku kohta oluliselt kõrgem kui skandinaaviamaades. Seda ühest küljest põhjusel, et see on tehtud nii lihtsaks ja see on tasuta, teisest küljest aga oskamatusest ise abi anda,“ märkis Laugamets, toonitades et enne kiirabi kutsumist peaks kindlasti kainelt mõtlema, kas selleks ikka on kriitilist vajadust.

Alati ei ole ju jutt elupäästmisest, vaid pigem paranemise kiirendamisest ning neil juhtudel, kui keegi näiteks pea vastu kappi lööb või endale kuuma kohvi peale valab, võiks kannatanule esmaabi anda operatiivselt ilma kiirabi tulekut ootama jäämata.

„Külmkapis võiksid olla varuks külmaelemendid ja sekretäri sahtlis valuvaigistid. Samuti on oluline, et esmaabikapi sisu, mis peab seadusega ette nähtud korras igas asutuses olemas olema, oleks läbi uuritud enne, kui seda päriselt vaja läheb. Vähemalt sekretär peaks olema natuke huvi tundnud ja teadma, kuidas esmaabikapi sisu kasutada, ükskõik siis, mis kujuga sidemed või plaastrid seal sees on,“ arvas Laugamets.

Koolita sobiv inimene!

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on kohustuslik, et asutuste ja ettevõtete töötajate hulgas oleks inimesed, kes vastutavad oma tööpostil esmaabi andmise eest. Selleks peavad nad läbima esmaabiandjate 16-tunnilise baaskoolituse ning käima esmaabialastel täiendkoolitustel. Laugamets rõhutas, et esmaabiandja koolitamise sätet ei tohiks võtta formaalsuse täitmisena, vaid asutuse esmaabiandjaks peaks tõesti valitama inimene, kellest kriisiolukorras kasu võiks olla.

„Vahel saadetakse kollektiivides esmaabi õppima väga juhuslikke inimesi, stiilis „mis sa homme teed, keegi peab ära käima, teeme sinust esmaabi andja!“, osutas Laugamets probleemile vastutava inimese valikul, meenutades oma koolitajakarjääris ette tulnud olukordi, mil sugugi mitte kõik koolituse läbijad ei tundnud koolituse sisu vastu huvi. Õige inimese väljavalimine on aga oluline. „Kui esmaabiandjaks on määratud inimene, kes on seda teinud lihtsalt vormi täiteks, siis ega tema peale keegi väga suuri lootusi ei panegi. Esmaabi eest vastutajal peab, lisaks sellele, et ta on tore kolleeg, olema ka kriitiline mõtlemine. Ta peab olema liidrirollis, võib-olla natuke alfa-emane või -isane, et tema sõna maksaks,“ arvas Laugamets.

Taga juurdepääs kiirabile!

Sama oluline kui sobiva inimese väljakoolitamine on kontoritingimustes läbi mõelda, kuidas hädaolukorras kiirabibrigaad vajalikku kohta ligi pääseks.

„Kohe meenuvad need kontorid, kus kliendid ei käi, sinna on kiirabil maru raske ligi pääseda. Need on nagu kindlused. Seal võib juhtuda, et ei osata suunata, et millisest uksest kiirabibrigaad üldse saab siseneda, unustatakse uksekood öelda, unustatakse kedagi vastu saata. Ka võib vahel juhtuda, et öeldakse ainult asutuse nimi, aga unustatakse öelda, mis korrusele on tarvis minna ja millise liftiga sinna saab. Kui on aegkriitiline haige ja tegemist äkksurmaga, siis on aega tegutsemiseks väga vähe,“ rääkis Laugamets.

Ekstreemseid terviserikkeid tuleb kontorites ette õnneks siiski üsna vähe. Laugametsa enda 22-aastase kiirabimeediku karjääri jooksul on kontoritingimustes elustamist vajanud vaid paar patsienti. „Ühel korral oli vaja elustada ühes projekteerimisettevõttes projekteerimislaudade vahel, kui üks mees kokku kukkus. Teine kord ühes meie linnavalitsuse asutuses, kus töötaja vajus laua taga istudes ära,“ meenutas Laugamets. Ometi tuleb ka selliste juhtumite korral osata tegutseda.

Hakatuseks võiks näiteks järele uurida, kas asutuste tualettidel on võimalus neid vajadusel väljaspoolt avada, juhuks kui sinna sulgunud terviserikkega inimene koputamisele ja kõnetamisele enam reageerima ei peaks.

Samuti ei tee paha kursis olemine, milliseid telefone kaastöötajad kasutavad – kui juba abi kutsumiseks läheb, ei ole enam mahti mõelda, kuidas üht või teist telefonimudelit kasutades number 112 valitud saaks.

Autor: Mari Hiiemäe

Ennetav töö

Veendu, et meditsiinikoolituse inimene saaks töötajast, keda kolleegid respekteerivad ning kes koolituse sisust ka ise huvitatud on.

Tutvu esmaabikapi sisuga ja õpi seal olevaid vahendeid kasutama. Tutvusta vahendeid ka teistele töötajatele.

Varu elementaarseid lisavahendeid, näiteks külmaelemente külmkappi põletuste leevendamiseks ja valuvaigisteid.

Mõtle läbi, kuidas tagada vajadusel kiirabibrigaadile ligipääs tööruumidesse ning kuidas juhendada kiirabi kohaletulemist.

Mõtle läbi, kas igasse ruumi asutuse piires (kaasa arvatud tualetti) on vajadusel ligipääs tagatud. Kas uksekoodid ja varuvõtmete asukohad on teada?