24 oktoober 2016

Kui kolleeg „hammustab”

Kiusajale on kolleegi alandamine nagu narkootikum - mõnutunde saavutamiseks ja iseenda sisemise ärevuse vaigistamiseks on vaja üha suurenemaid koguseid.  Foto: Pixabay

Mis on horisontaalne töökiusamine? Vaatame, milles kolleegide kiusamine seisneb ja kuidas seda lõpetada nii kiusatava kui ka kõrvalseisja rollis. Oma isiklikku kogemust personalijuhina jagab portaali tööelu.ee vahendusel Maria Kütt.

Horisontaalse töökiusamise näol ei ole tegemist n-ö ülevalt poolt tuleva kiusamisega, vaid kiusamisega kolleegi(de) poolt. Füüsiline kiusamine hõlmab nähtavat tegevust kiusatava isiku suhtes. Näiteks nätsu poetamine toolile, tööriiete määrimine, töölaual olevate esemete ringitõstmine, erootikapoest kolleegi nimele tööaadressil pakkide tellimine, aga ka vestluse ajal laualambi valguse silma juhtimine või iseenda tooli teise omast kõrgemale tõstmine. Eesmärgiks on teises inimeses füüsilist ebamugavust tekitada.

Verbaalne kiusamine tähendab näiteks halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist. Kiusamine on ka järjepidev kaudsete vihjete tegemine. Näiteks selle asemel et juhtida faktipõhiselt tähelepanu hommikusele koosolekule hilinemisele, öeldakse tulijale näiteks: „Aitäh, et jõudsid õhtuks kohale.” Eesmärgiks on teist inimest alandada ja kiusajat ülendada.

Uusi võimalusi pakub ka tehnoloogiline areng. Näiteks kolleegi e-posti aadressiga seotud konto loomine tutvumisportaalis, siivutu sisuga märkuste tegemine ettevõttesiseses sõnumivahetuses, kolleegi telefoninumbriga olematu müügikuulutuse avaldamine mõnel veebilehel või tema pea lisamine fotodele isiku mainet kahjustavatest sündmustest, kus too iial osalenud pole.

Kiusamine saab üldjuhul alguse juhuslikust vastuolust. Kellegi käitumine, olek või positsioon ei vasta kiusaja ootustele meeldivast kaaslasest. Esimesteks sammudeks on verbaalne „hammustamine” või „väikeste vimkade” korraldamine, edasine sõltub kiusaja ja kiusatava elukogemusest, aga ka isiksuslikest omadustest.

Esimene teadlik kokkupuude kiusamisega on igal täiskasvanud inimesel reeglina varases lapsepõlves, lasteaia viimastel või kooli esimestel aastatel, kas kiusaja, kiusatava või pealtnägijana. Nende esimeste kogemustega seotud käitumisvalikud võtame täiskasvanuna kaasa oma tööellu, seetõttu on väga oluline tegeleda kiusamise teemaga juba õppeasutustes. Kiusamisvabas koolis õppinud noor on hiljem kiusamisest vaba ka tööl.

Töökiusajat iseloomustavad sageli traumeeritud lapsepõlve läbitöötamata kogemused või vaimne ebastabiilsus, mõnikord toetatud psühhotroopsete ainete tarbimisega. Kiusatava isik või käitumine kutsuvad kiusajas esile midagi, mis on seotud kiusaja enda varasemate negatiivsete kogemustega. Kiusatav on kiusajale just kui peegel, millest vaatavad vastu sellised olukorrad ja isikuomadused, mille olemasolu ta enda puhul eitab ja mille nägemine põhjustab alateadlikku viha, vaenu ja kadedust selle teise, peegliks oleva inimese vastu.

Kiusamine muutub reeglina aja jooksul üha intensiivsemaks, kui lubada sellel kesta. Kiusajale on teise inimese alandamine nagu narkootikum – mõnutunde saavutamiseks ja iseenda sisemise ärevuse vaigistamiseks on vaja üha suuremaid annuseid või üha kangemat kraami. Olen olnud tunnistajaks olukordadele, kus väikestest vimkadest, millele alguses naeris kaasa ka kiusatav ise, kasvas välja tõsise kehavigastuse tekitamine. Sellepärast on oluline kiusamisena tajutud olukorrale kas kiusatava või kõrvalseisjana võimalikult kiiresti tähelepanu juhtida.

Kõige tähtsam on väljendada, et see, mida kiusaja teeb, on taunitav. Ennast tuleb kehtestada ja konkreetselt kiusajale seletada, mis ei sobi. Näiteks öelda: „Mulle mõjub alandavalt, kui te mind niimoodi kutsute, palun lõpetage!”

Kiusaja võib provotseerida või pöörata seda naljaks („Mis sa nüüd, ma niisama naljatlen!”). Siinkohal ei tohi asjaga kaasa minna, vaid tuleb anda mõista, et sa ei ole olukorraga nõus. Enda konkreetne väljendamine on vajalik nii olukorra lõpetamiseks kui ka hiljem oma õiguste kaitsmiseks. Siis ei saa keegi väita, et sa oma vastumeelsust ei väljendanud.

Kirjelda sündmust hinnanguvabalt, tee lühidalt ja ära ähvarda. Ähvardamine mõjub alandavalt ja nii satudki samaga vastamise rattasse.

Üle-eestiline usaldustelefon 126 vastab (eesti keeles) iga päev kell 17–24 ja 127 (vene keeles) iga päev kell 19–23.

Tööinspektsiooni juristi infotelefonil 6 406 000 saab helistada igal tööpäeval kell 9–16.30.

Kirjuta vabas vormis e-kiri võrdõigusvoliniku aadressil avaldus@svv.ee või tööinspektsiooni juristi aadressil jurist@ti.ee.

Kõrvalseisjana tuleb samuti kiusajale öelda, mida ta tegi, kuidas see kõrvalseisjale mõjus, ja paluda tegevus lõpetada. Kõrvalseisjana on oluline rääkida iseenda nimel, st sellest, mida mina tunnen, arvan ja soovin. Kõrvalseisja sekkumine on mõjus, sest annab kiusajale märku, et tema tegevus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav ja sellel võivad olla ühiskondlikud tagajärjed. Personalitöötaja ja juhina või ka mõnes muus rollis tuleb teadvustada, et kiusaja vajab oma käitumise kestvaks muutmiseks nõustaja abi nende sageli lapsepõlvest pärit sündmuste mõtestamisel, mis kiusamise olukorra üldse tingisid.

Pikemat aega kestnud kiusamise korral ei jää vahel siiski muud üle kui paluda kiusajal organisatsioonist lahkuda. Sellisel juhul on kiusamisest teadlikud või isegi vahetult kaasatud paljud töötajad ning sisemise õigluse, töörahu ja tööandja maine taastab vaid väga tugev sallimatuse märk – töösuhte lõpetamine. Tööandjal on õigus äärmuslikult käituv töötaja, näiteks selline, kes kaastöötajaid korduvalt sõimab, kogutud dokumentaalsete tõendite põhjal vallandada.

Kuigi kiusamine võib olla ka grupiviisiline, st kiusajaid või kiusatavaid on mitu, saab autori kogemuses töökiusamine alguse siiski kahe inimese vahelisest vastuolust ja ka lahendus saab alguse nende isikute tuvastamisest.

Kuigi pealtnäha võib jääda mulje, et kiusaja naudib toimuvat, tunnevad kiusamise olukorras ennast halvasti kõik osalised. Kiusamist nähes teadvusta, et see on nii. Hinga sügavalt sisse ja välja ning küsi kiusajalt: „Kuidas sa ennast tunned, kui sa praegu mulle/talle nii teed?”

Allikas: infokiri Tööelu.ee

Loe lisaks portaalist personaliuudised.ee.

Tea, et vaikimine, kaasa naermine ja samade vahenditega vastamine mõjuvad kiusajale innustavalt.

Ütle julgelt kiusajale (hullemaks see kindlasti asja ei tee), mida ta tegi ja mida see sulle tähendab, ning palu tal lõpetada.

Kaasa kohe veel mõni kolleeg, juht ja personalitöötaja, keegi, keda usaldad. Räägi neile juhtunust ka siis, kui olukord esmapilgul justkui lahenes.

Kogu taasesitamist võimaldavaid tõendeid (nt e-kirjad, sõnumivahetus, fotod, võimalike tunnistajate nimed) juhuks, kui olukord kestab ja vajab juriidilist sekkumist.

Pöördu vajadusel abi saamiseks väljapoole oma organisatsiooni, näiteks juriidilist abi saab tööinspektsioonist ja psühholoogilist veebilehelt lahendus.net.

Jaga lugu:
Seotud lood
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700