Rootsi mööblitootja Abstracta ekspordijuhi ja akustikaspetsialisti Uffe Stendhali sõnul on raske täpselt uurida hea ja halva akustika mõju inimeste töövõimele või stressitasemele, kuid ta on veendunud, et hea akustiline keskkond aitab kaasa töötajate produktiivsusele töö juures. Samuti pole siis inimesed nii palju haiged.
“Väga palju keskendutakse kontoritest rääkides ergonoomilistele laudadele ja toolidele, ka valgustusele. Õnneks on hakatud enam rääkima ka ruumi akustilisest mõjust,” lausub ta. “Avatud kontor aitab küll väga hästi kaasa omavahelisele suhtlusele, kuid heli liikumise mõttes on tegemist ikkagi probleemiga, mis vajab lahendust.”
Avatud kontorite keskkonnaga kaasneb mitmeid erinevaid helisid, mille kõigiga tuleb tegeleda ehk neid summutada. “Kõik helid tekitavad kaja või järelkaja, mis ruumis edasi-tagasi põrkub,” ütleb tekstiilikunstnik Monika Järg, kes valmistab akustilisi paneele koostöös Rootsi tootja Sounds of Science’iga. Seetõttu peaks just kontorites mõtlema täpsemalt läbi kangaste, vaipade ja akustiliste paneelide kasutuse.
140 dB – inimese valulävi
125 dB – reisilennuk
90 dB – raskeveok
65 dB – kontor
35 dB – raamatukogu
15 dB – mets
Vildist plekini
Akustilisi paneele valmistatakse vildist, puuvillast, puidust, aga ka spetsiaalsest vahtmaterjalist. Akustilise paneelina võib toimida ka plekk, nagu näiteks Tallinnas Ülemiste keskuses, kus ruumi kajatakistajana on kasutatud perforeeritud ja painutatud valgeid laepaneele. Toimiv on materjal, mis ei lase helil seinalt või laelt edasi põrkuda.
Uffe Stendhali sõnul on kõige olulisem akustilist paneeli valides lähtuda ruumist või keskkonnast ning sellest, kuidas ruumi kasutatakse. Mida enam otsest heli või lärmi ruumis on, seda neelavam peab olema materjal, millest paneelid on tehtud. “Näiteks hotelli fuajees, kus on kuulda mõned kaugemad helid, võib kasutada vaid heli hajutajat,” ütleb ta ning toob teiseks näiteks kõnekeskuse, kus on koos palju inimesi, kes kõik samal ajal räägivad. Sellisesse ruumi tuleb valida kindlasti väga helineelav materjal, sest siis on tegu väga otsese ja erinevas suunas liikuva heliga, mida ruumis olijad peavad terve päeva kuulma. “Reegel, mida peab meeles pidama, on see, et mida valjem on heli, seda tihedam peab olema akustilise paneeli materjal,” sõnab Stendhal.
Materjalivalikul peaks silmas pidama ka seda, et ei eemaldataks vaid ühe sageduse helisid. Monika Järgi sõnul on paljud pakutavad lahendused efektiivsed vaid kõrgete sageduste summutamisel. See tähendab, et nad eemaldavad ainult osa ruumis olevast kajast, kuid jätavad muu edasi-tagasi põrkuma, mis tekitab väga ebaühtlase akustilise keskkonna. “Võrdlusena – kui toidust eemaldada sool, siis see, mis alles jääb, on küll toit, aga mitte enam nii maitsev,” ütleb Järg.
Alternatiiv paksule heli summutavale paneelile on paigutada paneel seinast eemale, soovitab ta. Testid on näidanud, et kui paneeli ja seina vahele jätta õhuvahe, on see sama hea, kui seal vahel oleks helisummutav materjal.
Akustika sõna on pärit kreeka keelest ning tähendab “ennast kuuldavaks tegema”. Heli on elastses keskkonnas lainena leviv mehaaniline võnkumine. Pikad helilained tekitavad madalaid helisid. Lühikesed helilained tekitavad kõrgeid helisid.
Kuhu paigutada paneel?
Monika Järg, Tekstiil Ruumis tekstiilikunstnik
Akustilised paneelid peaksid heliallikale võimalikult lähedal olema ja asuma ka seal, kus esmane kaja tekib. Paigutus võiks olla töölaudade ning liikumistrajektooride kõrval ja kohal. Töökohale võimalikult lähedal olevad seina- ja laepaneelid neelavad suurema osa kajast ning ruumi akustiline keskkond saab seetõttu palju meeldivam. Head ja funktsionaalsed helisummutavad paneelid, paigutatud õigetesse kohtadesse, muudavad keskkonna märgatavalt paremaks. Avatud kontoris tuleb samuti summutada nii madalad kui ka kõrged helid, kasutades selleks õigeid paneele. Paneele ei tohi asetada vastu seina või lage – vahele tuleb jätta õhuvahe ehk siis paigaldada need kergelt seinast eemale vastava konstruktsiooni abil.
Artikkel ilmus Äripäeva erilehes SISUSTAJA